Kui head pilti näitab monitor ja kui hea resolutsiooni suudab sellel välja võluda sülearvuti?

Kui valid monitori resolutsiooni järgi, siis Dellil on pakkuda alates HD-st lihtsamaid mudeleid kuni Full HD-st kolm korda või neli korda suurema pikslihulgaga ekraani. Kas aga sülearvuti veab pilti monitori saates välja sama hea pildi? Enamasti põhjust muretsemiseks pole, kuid erinevate monitor- ja arvutiseeriate võimalustega tasub end kursis hoida.

HD ehk hea väikese monitori resolutsioon

Delli HD monitorid, mille diagonaal on 20 tolli ja ekraaniresolutsioon 1600×900 pikslit, sobivad kõige paremini näiteks klienditeeninduse väikeseks ekraaniks, kus on oluline ruumi kokkuhoid laual ning suur ja terav pilt pole nii tähtis. Ka kassasse ja müüja töökohale on sellised kuvarid vajalikud, samuti sobivad põhiliselt e-kirjade, veebibrauseri ja tekstiredaktoriga töötajale. Sülearvutiga ühendades pole vaja muretseda, kas selle videokaart taolist resolutsiooni toetab – enamasti sobivad kõigi uute arvutite videokaardid. Peaasi, et sülearvuti seadetest valitakse Native ehk loomulik pikslihulk, millega monitor näitab kõige paremat pilti ehk siis 1600×900.

Full HD – endiselt kõige levinum kontorimonitor

Full HD eraldusvõime ehk standardse kuvasuhtega (1920 x 1080 pikslit) on kõige laiem mudelivalik ning tavaliseks kontoritööks, mis ei nõua graafilist võimekust, on see kõige paslikum pikslihulk. Selliseid mudeleid leidub alates 21,5-tollisest diagonaalist suuremate 27-tollisteni, sealhulgas kiirete mängurimonitorideni. Kontoritööks on standardne Full HD mugav suurus, kuid ka kodukasuajal on sellelt hea näiteks videoid vaadata. Videokonverentsideks piisab sellest samuti. 

Mängijatele on teinekord olulisem hoopis ekraani reageerimiskiirus, kui ülikõrge punktitihedusega pilt. Seega on Full HD praegu selline hea “harju keskmine” mitmesuguste vajaduste jaoks. Kui sülearvuti pole just aastatetagune, siis igal juhul toetab selle videokaart ka üht või mitut Full HD lisaekraani. Jällegi on mõistlik arvuti seadetest määrata teise ekraani resolutsiooniks 1920 x 1080 kui loomulik pikslihulk, mis tagab selgeima pildi.

3K, 4K ja 8K

Kui 4K-d teatakse praegu väga hästi uute telerite levinud eraldusvõimena, siis 2K ja 3K on sellest natuke vähem, kuid oluliselt parem, kui Full HD. Need resolutsioonid on mõistlik hinna-kvaliteedi kompromiss, kui töölauale just päris 4K eraldusvõimega ekraani vaja pole, vaid piisab ka vähemast. 3K tähendab, et piksleid on laiupidi ligikaudu 3000 (tavaliselt 16:9 ekraanisuhtega 2880 x 1620, kõrgema sülearvutitel levinud 3:2 ekraanisuhtega  2880 x 1920 pikslit), 2K on enamasti 2560 x 1440 pikslit.

4K monitorid on sama hea resolutsiooniga (3840×2160 pikslit), kui praegu valdav enamus nutitelereid ning pildi teravuse ja headuse pärast võib selliseid kuvareid edukalt kasutada kõigil värvi- ja graafikatöödega seotud töökohtadel. Muidugi sobib selline ekraan ka koju ja suurema diagonaaliga mudelit saab kasutada filmide vaatamiseks või mängimiseks. 

Juba on lettidele ilmunud ka 8K resolutsiooniga ekraane, kuid need pole tavaliseks kontoritööks kindlasti nii mugavad ja taskukohased, kui eelnevad. 8K võib paljude tavaliste programmide puhul nõuda ekraani täpsemat seadistamist, et kõik programmide menüüde kirjad ja graafika poleks liiga pisike. Samas on olemas valdkondi, kus 8K on juba vägagi vajalik. Nii mõnedki eriti kõrge resolutsiooniga mängud, simulaatorid ja muidugi foto- või videotöötlus võib just selliseid mudeleid vajada, samuti 3D renderdustega seotud programmid.

Pea kõigi nende suuruste ja puhul on olemas ka laiformaadis ja nõgusa paneeliga mudelid. Laiformaat on hea neile, kellel vaja laiuti võimalikult palju näha, näiteks raamatupidajatele suurte tabelitega või programmeerijatele, kelle jaoks ülilainurk võib asendada mugavalt kaht kõrvuti monitori. Ülilainurga puhul on juba nõgus ekraan palju mõistlikum valik, sest toob ääred vaatajale lähemale ning kokkuvõttes avardab vaatevälja palju paremini, kui lame paneel. 

Samuti on mõnede mängude puhul nõgus laiekraan nagu “mängu sisse minek”, andes panoraamse ülevaate, mis ümberringi toimub, olgu see siis tulistamismäng või ralli simulaator.

Lisaks pikslitele värskendussagedus – mille jaoks on milline number hea?

Värskendussagedus monitoril on kordade arv sekundis, mil monitor ekraanil kuvatavat pilti värskendab. Selle tugi peab sülearvuti videokaardil olema sama hea, kui monitor võimaldab, et head kuvari pilti kõige paremini ära kasutada.

Seda mõõdetakse hertsides (Hz) ja tavaliselt jääb see vahemikku 60 kuni 240 Hz. Mida kõrgem on värskendussagedus, seda sujuvam on pilt, kuid seda kallim on ka monitor.

Kui värskendussagedus on 60 Hz, tähendab see, et ekraanil kuvatav pilt värskendatakse 60 korda sekundis. See näide on tavaliste kontorimonitoride puhul kõige tavalisem ja alla selle ei leiagi enam uusi mudeleid.

60 Hz sobib tavalisele kontoritöötajale, kes tegeleb arvutustabelite loomisega, ka filme sobib sellega vaadata, sest filmide kaadrisagedus pole sellest kõrgem.

144 Hz on hea neile, kes mängivad mänge ja tegelevad videotöötlusega, 240 Hz on aga parimatel mängurimonitoridel ja selle varustusega käiakse juba e-spordi võistlustel.

Mida sülearvutid toetavad?

Kui monitor toetab kõrget resolutsiooni, siis pole sellest suurt abi, kui sülearvuti graafikakaart sama head pilti ei suuda näidata. Mida siis need tavaliselt suudavad?

Üsna tihti pole uue masina tehnilistes andmetes kirjas, mis resolutsiooni graafikakaart kõige enam suudab esitada. Selle saab kätte tootja vastavatest tabelitest, kui otsida üles oma arvuti konfiguratsioonis mainitud videokaart.

Suur osa sülearvuteid sisaldab praegu integreeritud Inteli graafikakaarti Iris Xe, mis toetab maksimaalset eraldusvõimet 4096 x 2304 pikslit värskendussagedusega kuni 60 Hz HDMI kaudu ning kuni 7680 x 4320 pikslit sagedusega 60 Hz DisplayPorti kaudu, mis tähendab, et sellise sülearvutiga saab probleemideta ühendada ühilduva 4K või 8K monitori. 4x4K HDR toega võib ühendada kuni neli 4K montori korraga. 

Dell Vostro ja Dell Latitude’i tippmudelitel võib leida ka uuema ja võimsama Intel UHD graafikakaardi, mis töötab Inteli 12. põlvkonna protsessoriperekonnaga. Integreeritud graafikakaart Intel UHD Graphics 770 toetab näiteks eraldusvõimet 4096 x 2160 ja värskendussagedust kuni 60 Hz üle HDMI, kuid Displaypordi kaudu saab kasutada ka kuni 7680 x 4320 eraldusvõimega monitori värskendussagedusega 60 Hz. Korraga saab ühendada kuni neli HDR ekraani.

Kindlasti annab parema tulemuse eraldi graafikakaart, kuid seda on vaja juhul, kui töö eeldab veelgi kiiremat ja paremat graafikat. 

AMD Radeon Graphics ja nVidia GeForce on näiteks levinud eraldi graafikakaardid, mis saavad hakkama mistahes hea monitoriga ja toetavad enamasti kuni nelja monitori korraga. Nendega pole küsimust, kas monitor sobib, vaid eraldi graafikariistvara on mõeldud pigem veelgi kiirema ja selgema ekraanipildi tagamiseks. Eraldi graafikakaardiga arvutid on sobivad mänguritele, graafikatarkvaraga töötajatele, 3D renderduste tegijatele ja video töötlejatele.

Meie e-poest leiad valiku Delli monitore siit ja sülearvutite valiku siit.