Arvo Pärt ei muutnud maailma sellega, et tegi muusikat samamoodi nagu kõik teised. Ta leidis oma isikupärase keele. Oma rütmi. Oma äratuntava kõla. Just see tegi temast helilooja, kelle looming on puudutanud paljusid inimesi üle maailma.
Inspiration Clubi eesmärk on pakkuda juhtidele ja spetsialistidele tehnoloogilise süvainfo kõrval inspiratsiooni. Seekordne Inspiration Club tõi kokku mõjukad esinejad ja põnevad vestlused.
Aasta Inspireerija 2026 – Arvo Pärt
8. mail Telliskivi Loomelinnakus 12. OIXIO Inspiratsioonipäeva raames toimunud Inspiration Club algas suursugusemalt kui kunagi varem.
Sündmuse avas president Alar Karis, kes andis üle „Aasta Inspireerija 2026“ tiitli. Seekordne tiitel läks Arvo Pärdile – inimesele, kelle looming on teinud Eesti maailmas suuremaks, kui meie rahvaarv lubaks eeldada. Tunnustuse võttis helilooja nimel vastu Arvo Pärdi Keskuse juht Anu Kivilo.
President Alar Karis ütles oma tervituses, et „ka väikesed asjad tulevad palju paremini välja, kui meie ees on eeskuju“. Just seetõttu kutsus ta ellu presidendi haridushäkatoni, mis toimus samal ajal Telliskivis ning kus õpilased, õpetajad, arendajad ja disainerid otsisid lahendusi, kuidas õppimist ja koolielu paremini korraldada. Ta rõhutas, et noored on teda alati inspireerinud ning haridus on üks parimaid viise muuta maailma. Tema sõnul aitavad just noored luua homset rikkust ning projektipõhise õppe ja uuenduslike algatuste toetamine aitab külvata seemneid, mille vilju näeme tulevikus.
Inspiration Club tõi mugavustsoonist välja
OIXIO Grupi juht Ivo Suursoo sõnastas Arvo Pärdi eduloo majanduse keelde: kui tahame Eesti ettevõtetena maailmas läbi lüüa, peame looma eristuvaid ja unikaalseid tooteid, millega maailma vallutada. Teisisõnu, keskpärasest tegutsemisest enam ei piisa, tuleb leida oma keel.
Suursoo ütles inspiratsiooniklubi avasõnades, et heaks päevaks on vaja kolme asja: häid ideid, õppimist ja emotsiooni, mis õpitu kinnistab. Selle mõtte kinnituseks palus ta inimestel toolilt tõusta – mitte lihtsalt liigutamise pärast, vaid märgiks, et õppimine algab valmisolekust mugavustsoonist välja tulla.
Sama mõtet kandis Von Krahli lavale paigutatud bussipeatus. Päeva moderaatorid Marek Astover ja Madis Sõnajalg selgitasid, et Tallinna inimesed teavad hästi bussiliini nr 36, mis sõidab ringiratast. Kui tahame edasi liikuda, tuleb mingil hetkel sellelt liinilt maha astuda. See kujund jäi saatma kogu Inspiration Clubi – muutus ei sünni sellest, kui liigume paremini samal trajektooril, vaid sellest, kui julgeme küsida, kas oleme üldse õigel teel.
Mida teeksid, kui sinu töötaja saadaks sind juhtimiskoolitusele?
Pidulikule osale järgnes juhtimispraktikum teemal, miks inimesed kaasa ei tule ja mida sina juhina teisiti teha saad. Sessiooni vedas juhtimiskoolitaja Kaido Pajumaa.
Ta esitas saalile tõestisündinud loo ja ebamugava küsimuse: mida teeksid sina juhina, kui sinu töötaja saadaks sind koolitusele „Juhist liidriks“? Kas võtaksid seda kingitusena või tunneksid end rünnatuna?
Pajumaa rääkis päriselulisi lugusid juhtimisest, juhtimisäpardustest ning sellest, miks inimesed juhi ideedega kaasa ei tule. Tema sõnul ei piisa sellest, et juht jagab ülesandeid ja töötaja täidab neid. Kui organisatsioonis valitseb kultuur, kus koosolekul käiakse head nägu tegemas, aga päris asju arutatakse kohvinurgas, ei teki usaldust ega õppivat kultuuri. Inimesed vajavad kindlust, et nad võivad rääkida ausalt, eksida, küsida ja panustada ilma hirmuta.
Pajumaa sõnul ei tohiks tööl käimine olla tööpiin, vaid töö võiks pakkuda ka töörõõmu. Selleks võiks iga juht endale peeglisse vaadata ja küsida, kuidas temast saaks „Juht 3.0“ – liider, kelle fookuses on korraga nii hea kliendikogemus kui ka töötajakogemus. Selline juht loob tunde: JAH, ma tahan töötada selles organisatsioonis ja koos selle juhiga.
AI ei asenda inimest, vaid tõstab ootuseid
Kui Pajumaa rääkis eestvedavast juhtimiskultuurist, siis Jevgeni Kabanov (Bolt) viis sama küsimuse tehnoloogia tulevikku. Vestluses Mait Tafenauga arutlesid nad, kuhu liigub tehisintellekt, millal jõuavad meie teedele isesõitvad sõidukid ja kuidas muutub töö maailmas, kus AI võimekus kasvab kiiresti.
Kabanovi sõnul on AI eelkõige töövahend. See ei asenda inimest tervikuna, vaid võimendab tema võimekust. Samal ajal muudab see töö iseloomu. Lihtsamad ülesanded kaovad, rollid transformeeruvad ja inimestelt oodatakse järjest suuremat mõju. Näitena tõi ta Boltis arendatavad autonoomsed agendid ning ambitsiooni tuua tulevikus tänavatele suurel hulgal isejuhtivaid sõidukeid.
Arutelust jäi kõlama, et tehnoloogiline hüpe on juba käimas. Suurim väljakutse ei ole enam tehnoloogia loomine, vaid tähelepanu võitmine ja oma väärtuse selge pakkumine. Arendajad tööta ei jää ning AI pealetung ei tähenda üleöö töö kadumist, kuid ootus on, et inimesed teeksid sama töö oluliselt efektiivsemalt ja suurema mõjuga.
Heast mõttest ei piisa, kui see ei jõua kohale
Päevale pani sisuka punkti Mart Koldits (EMTA), kes rääkis sellest, kuidas oma sõnum kuulajani viia ja mis järjekorras oma argumente esitada. Tema ettekanne naelutas kuulajaid sõna otseses mõttes viimase minutini.
Koldits selgitas, et meil võib olla peas palju häid ja tarku mõtteid, kuid kui need jõuavad kuulajani vales järjekorras, tekib selge sõnumi asemel segapuder. Tema soovitus oli alustada konkreetsest näitest, liikuda sealt argumentide ja üldistuseni ning alles lõpus jõuda sõnumini. Inimese aju suudab korraga keskenduda vaid ühele asjale, mistõttu töötavad eriti hästi analoogiad, võrdlused ja probleemist alustamine. Tema sõnul võiks tugeva sõnumi ülesehituses olla suurem osa probleemil, seejärel lühidalt lahendus ja lõpuks mõju.
Eesti majanduse kasv algab eristumisest
Inspiration Club tuletas meelde, et edasi ei vii ainult uued ideed, vaid ka julgus eristuda, juhtida inimesi nii, et nad tahaksid iga päev tööle tulla, kasutada tehnoloogiat oma väärtuse võimendamiseks ning sõnastada oma mõtteid nii, et need jõuaksid päriselt kohale.
Hea toode ei päästa, kui selle väärtus ei ole arusaadav. Hea juht ei vii meeskonda edasi, kui inimesed ei taha kaasa tulla. Hea tehnoloogia ei loo kasvu, kui seda kasutatakse lihtsalt vana töö kiirendamiseks. Ja hea idee ei valluta maailma, kui sellel puudub oma keel.
Eesti majanduse kasv sünnib siis, kui leiame oma unikaalse väärtuse juhtimises, tehnoloogias, toodetes ja selles, kuidas me oma mõtteid ülejäänud maailmale esitleme.
