Kas tehisintellekt suudab asendada inimest või peaks ikkagi inimene kirjutama inimesele?

Tehisintellekti suur keelemudel ChatGPT ning nüüd ka Google Bard on nähtused, mis ähvardavad peagi muuta väga paljusid töökohti ja tegevusvaldkondi. Robot, mis kirjutab soravaid tekste, isegi programmeerib ja lahendab keerulisi loogikaülesandeid on ju peaaegu ideaalne masin, millega võiks asendada kontoritäie inimesi. Või kas ikka võiks? Uurime lähemalt.

Miks on inimene inimesele suunatud tekstide kirjutamisel hädavajalik ning miks masinapõhised lähenemised ei suuda täielikult inimese loomingulisust ja mõistmist asendada? Siin on viis olulist põhjust, miks inimene on tekstide loomisel asendamatu ning miks masinatega tasub olla ettevaatlik.

#1 Emotsionaalne ja inimlik puudutus

Teatavasti koostavad suured keelemudelid oma vastuseid tõenäosusega. Selleks analüüsivad nad tohutuid andmebaase (ChatGPT puhul näiteks enamust internetisisu seisuga oktoober 2021) ja sätivad lauseid ritta, leides iga järgmise sõna puhtalt tõenäosuse põhjal: just see sõna oleks kõige tõenäolisem, mis tekstis järgmisena peaks olema.

Inimene suudab aga teksti kirjutades luua kiiresti hoopis teistel isiklikel põhjustel oma emotsionaalse ja inimliku sideme lugejaga. Inimese loodud tekstid on seega kaasahaaravad, sisaldavad loomingulisust ning mõistmist, mis aitavad lugejal end tekstiga samastada. Masinapõhiste lähenemistega aga puudub empaatia ja inimlik lähedus, sest tõenäosusega seda ei leia. Nii võib masina loodud tekst jääda tuimaks ja eemal seisvaks. Samas on muidugi valdkondi, kus emotsionaalsus polegi oluline.

Näiteks otsimootorite optimeerimise (SEO) jaoks on tähtis otsirobotile selgeks teha, et just see lehekülg on kõige olulisem, mida mõne märksõnaotsingu tulemusena näidata. Sellist sisu optimeerimist võib võtta ka kui roboti kirjutamist robotile. Me kõik oleme SEO jaoks kohendatud tekste näinud ja kui need on halvasti koostatud, siis need ongi üsna robotlikud ja inimestes tundeid ei tekita.

#2 Keeleline paindlikkus ja mitmekesisus

Inimese käsutuses on väga mitmekülgne sõnavara ning me võime kasutada erinevaid keelelisi tehnikaid vastavalt sihtrühmale ja sõnumile. Inimene oskab kohandada keelt vastavalt lugejate eelistustele, muutes tekste arusaadavamaks ja kaasahaaravamaks. Üht ja sama asja oskame me nimetada erinevate nimedega ning selleks, et tekst muutuks elavamaks, kasutatakse sünonüüme. Masin seda ei oska.

Masinad võivad küll luua teksti, kuid nende võimekus keeleliselt varieeruda on piiratud ja see võib mõnikord mõjutada isegi teksti mõistetavust.

#3 Konteksti mõistmine tuleb paremini välja inimesel

Ehkki inimene omab võimet mõista teksti loomiseks vajalikku konteksti, saab ka masin aru, millest on jutt, kuid ilma inimese kogemuseta ja sellesama suure andmebaasi kiretute seoste põhjal, mis on tehisintellekti algoritmile ette söödetud.

Kirjutades näiteks IT-alaseid tekste, on oluline arvestada sihtrühma tehnilise taustaga ja oskustega. Masin ilmselt oletab, et sihtrühma teadmistepagas on nagu algoritmi endagi oma ehk kogu maailma Internet.

Inimene aga suudab tajuda ja analüüsida väikest osa sellest tohutust andmehulgast, kuid piisavalt olulist osa, et aru saada erinevatest aspektidest ning pakkuda sisukamat ja täpsemat sisu. Masinatel puuduvad selles osas inimese intuitiivsusel ja analüütilistel võimetel põhinevad oskused.

#4 Loomingulisus ja originaalsus

Aina rohkem on maailmas tekkimas kohtuprotsesse, kus inimesed süüdistavad suuri keelemudeleid nende loomingu näppamises. Paraku ongi praegune ka kõige arenenum tehisintellekt võimeline inimese loodut kordama ja erineval viisil esitlema, mitte aga midagi täiesti uut välja mõtlema. Iseseisev mõtlemine masinatel veel puudub.

Inimesed on aga loomingulised ning suudavad luua ainulaadseid ja originaalseid tekste, samuti kujutisi. Loomingulisus on väärtus, mis muudab tekstid huvitavaks ja meeldejäävaks. Masinapõhised lähenemised toodavad tihti pigem vormiliselt sarnaseid tekste, mis jäävad loovuse aspektis inimesele alla ja kombineerivad inimese tehtut.

#5 Vigade tuvastamine ja parandamine

Inimene suudab märgata ja parandada vigu, mida masinad ei pruugi teha. Keelelised ja tehnilised ebatäpsused võivad teksti kvaliteeti oluliselt vähendada ning ainult inimene suudab neid tõhusalt leida ja korrigeerida. 

Masinat aga võib väga lihtsalt segadusse ajada, küsides ka täiesti õige vastuse puhul kahtlevalt, kas see ikka on tõene ning tehisintellekt on kohe valmis oma veendumustest taganema, olles nõus inimese poolt tehtud isegi täiesti vale parandusega.

Siin olevad näited inimese ja masina tekstidest pakuvadki neidsamu erinevusi.

Tekst masina poolt: “Tere tulemast meie IT-ettevõtte blogisse. Meie firma pakub palju teenuseid, mis on teie jaoks kasulikud. Palun tutvuge meie teenustega ja võtke meiega ühendust, kui olete huvitatud.”

Tekst inimese poolt: “Tere tulemast meie IT-ettevõtte blogisse! Siin me jagame teiega põnevaid teadmisi ja viimaseid uuendusi digimaailmas. Meie kogenud meeskond pakub mitmekülgseid teenuseid, mis aitavad teie ettevõttel edukalt digitaalses keskkonnas toimida. Kui soovite saada personaalset konsultatsiooni, võtke meiega ühendust, et leida just teie vajadustele sobivad lahendused.”

Erinevused on järgmised:

  • Masina poolt kirjutatud tekst on lühike ja stereotüüpne, kasutades vähe erinevaid sõnu (sünonüüme), samas kui inimese loodud tekst on pikem, mitmekesisem ja keeleliselt mitmekülgsem.
  • Inimese kirjutatud tekst sisaldab rohkem emotsioone, mis on lugeja jaoks kaasahaaravam, samas kui masina poolt loodud tekst on pigem kliinilisem ja tundevabam.
  • Masina tekstis ei arvestata lugeja tehnilise taustaga, see on võimalikult üldine ja mõeldud kõigile, pakkudes stereotüüpselt just seda, mida võiks oodata ühe tavalise keskmise IT-ettevõtte blogipostituses. Inimese kirjutatud tekst on siiski tavaliselt rohkem kohandatud sihtgrupile, sisaldades ka konkreetseid viiteid ja teavet IT-teemadel. Google Bard on selles osas valmis pakkuma juba isegi linke asjakohastele veebilehtedele, kuid ei enamat. need lingid on võetud lihtsalt Google´i otsingust.
  • Masina tekst ei kajasta originaalsust, see on üldine ja igav. Inimene kasutab erinevaid keelelisi tehnikaid ja loob originaalseid väljendeid, mis teevad teksti huvitavamaks ja informatiivsemaks.
  • Inimese kirjutatud tekstis on tavaliselt kontrollitud ka grammatikavead, kuid masinapoolne tekst võib sisaldada selliseid keelelisi vigu, mis võivad teksti ebatäpseks muuta. Nagu ülaltoodud tekstist näha, on ka sõnakordusi (“teenused”).

Seega kui inimene peaks kirjutama IT-ettevõtte tekste, siis inimese loodud tekstidel on mitmeid eeliseid võrreldes masinapõhiste lähenemistega just inimliku puudutuse, keelelise paindlikkuse ja muidugi ka konteksti mõistmise poolest. Inimesel tekib sellest firmast, mille blogi ta kirjutab, oma nägemus ja selge ettekujutus, millest lähtuvalt üritab ta tabada ettevõtte stiili ja kirjutada ettevõtte klientidele just nendest lähtuvalt. Loomingulisus, vigade tuvastamise oskus ja vigade parandamine on vaid mõned näited, mis muudavad inimese poolt loodud tekstid paremaks ja sihtrühmale paremini kohandatuks. Masinatega on küll võimalik teatud juhtudel häid tekste genereerida (näiteks lähtudes SEO-st ehk teha tekste sobivaks teistele masinatele – otsingurobotitele), kuid need ei suuda täielikult asendada inimeste loovust.

Pildid selle loo juures on pärit Stable Diffusioni teenusest, kus tehisintellekt loob inimese etteantud käsu põhjal kujutisi, mis peaksid neile kirjeldustele võimalikult täpselt vastama. Alati see ei õnnestu.