Koos heade koostööpartnerite Columbus Eesti ja Neiser Group-iga otsustasime ka sel aastal ühendada jõud MTÜ Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingu ja vabatahtlikega, et toetada vähekindlustatud peresid, kus kasvavad erivajadusega lapsed. Paljudes peredes napib vahendeid, et koduõppel olevate laste digivajadused oleksid rahuldatud. Uhkete kliendikingituste asemel teeme kingid lastele, kes ise oma soovid jõuluvanale saatsid.
Sel aastal saab tänu sellele koostööprojektile õnnelikumad jõulud rohkem kui 200 last 110 perest.
Suur tänu kõikidele klientidele, tänu kellele saame abistada neid, kes seda väga vajavad.
Soovime kõigile häid pühi!
Kui ka Sinul on soov täita mõne lapse unistus ja panustada jõulukinkide kogumisse, siis seda saab teha läbi annetuse MTÜ Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingule.
Konto: EE931010022011848009. Selgitus: „Jõulukingitused puuetega lastele“.
1 ilus tagasiside, mis ka meile väga südamesse läks. Tekst on muutmata.
Tere ilusad hinged!
Jõuluaeg hakkab küll lõppema, kuid sel jõuludel saadud emotsioonid mitte. Need olid nii-nii erilised jõulud meie majas ja seda tänu tundmatutele päkapikkudele… Käisin Kojas pakkidel järel. Toidupakk oli juba nii rikkalik ja külluslik, et emana kui laua katjana, polnud mul mingit muret. Tänud!
Siis oli mul vaja veel üks sõit teha, ning parkides piilusin laste kingikottidesse. Esimesest pilgust oli selge, milline kott kuulub millisele lapsele, sest nii püüdlikult oli laste unistustega arvestatud. Ja heldelt, väga heldelt. Mul hakkasid seal samas autos pisarad voolama – nii häid hingi on olemas. Samas muidugi gramm enesehaletsust ka, et ma ise emana olen läbikukkunud….kuigi ma ju ei plaaninud otseselt sellist elu endale. Igatahes toibusin jupp aega, sest koju laste ette ma nii töinanud näoga ilmuda ei saanud.
Saabus maagiline jõuluõhtu. See aasta oli ilus lumine ilm ja lapsed mängisid/ rookisid lund õues ning selle aja sees jõudsid jõuluvana abilised kuuse all käia. Kui lapsed olid paar tundi õues olnud ja tuppa tulid ning oma kingipakke uudistasid, siis seda rõõmu, mis lapsi valdas on raske kirjeldada. 8a tüdruk hüppas kui põrkepall õhtu otsa, suutis vaid öelda, et ta lihtsalt väriseb, ka mitu tundi hiljem.
Täna suutis juba sõnastada oma rõõmu: ta oli jupp aega vaadanud ega suutnud uskuda, et PÄRISELT SEE TAHVELARVUTI ON TALLE. Ta kahtles selles jupp aega, arvas et on vale kink – kellegagi sassi läinud, sest ta on ju nii kaua seda soovinud. (Ega ma nii julget soovi kirja pannudki, see tundus mullegi ulme). Kusjuures pakis olid ka mõned patsikummid ja ka need võivad nn elumuutvad olla. Tal on 5 eluaastast poisipea olnud, sest tema patse ei taha. Nüüd tahab, proovib ise oma juukseid patsi saada.
Suurimad tänud – enam ei kahtle mina ka päkapikkudes
