OIXIO 12. Inspiratsioonipäeva raames toimunud Digital Leaders Club pani juhid iseendale peeglist otsa vaatama: kujuta ette, et on aasta 2031 ja Eesti majandus ei ole teinud vajalikku arenguhüpet. Mis jäi õigel ajal tegemata? Millesse me ei investeerinud? Mida hoidsime alles, kuigi teadsime, et see enam ei tööta? Ja millest kõndisime ringiga mööda, kuigi kõik said aru, et sellega tuleb tegeleda?
Just sellisest tagurpidi vaatest kasvas välja Digital Leaders Clubi keskne küsimus: mida peame meie, juhtide, digiliidrite ja otsustajatena juba täna teisiti tegema, et selline stsenaarium ei realiseeruks.
Põnevat 90-minutilist arutelu vedasid Karl-Ingemar Viilver Coop Pangast ja Janno Siimar Velvetist, kes kutsusid osalejaid vaatama ausalt otsa Eesti majanduse tugevustele, nõrkustele ja valikutele, mida tuleb teha juba täna, et me 2031. aastal ei oleks seal, kus me olla ei taha. Ehk teisisõnu: kui sul oleks 90 minutit aega, et päästa Eesti majandus, siis kust sa alustaksid?
Eesti eduloo kõrval on ka poolikuid tõdesid
Eestil on palju, mille üle uhkust tunda. Oleme kiire innovatsioonitõusja ja meil on tugev ettevõtluskultuur. Digiriigi kuvand on kasvatanud meie tuntust ja toonud Eestile aastaid tähelepanu.
Samas on selle eduloo kõrval ka poolikuid tõdesid, nagu Digital Leaders Clubis välja toodi. Oleme innovaatilised, kuid loodud lahenduste kiirus ja väärtus ei ole alati piisavad. Oleme digiriik, kuid ettevõtete baasdigitaliseerituse tase jääb Euroopa madalamate sekka. Räägime ambitsioonikalt tehisintellektist, kuid teadus- ja arendustegevusega tegeleb endiselt vaid väike osa ettevõtetest. Arvame, et oleme investorite jaoks atraktiivsed, ent millegipärast on investeeringud nihkunud teistesse Balti riikidesse.
„Kui me oma kurssi ei muuda, siis aastal 2031 ei ole Eesti väärtuse looja, vaid lihtsalt keskpärane tehnoloogiate rakendaja. Ja see kõik on meie, juhtide, tegemata töö vili,“ ütles Karl-Ingemar Viilver.
Janno Siimar lisas, et selline stsenaarium ei sünni ühest suurest ebaõnnestumisest, vaid paljudest väikestest otsustest, edasilükkamistest ja mugavustsoonis püsimisest.
Milliseid otsuseid vajab Eesti täna?
Pärast sissejuhatust oli aeg arutada võimalusi ja leida ideid, mis aitaksid vältida Eesti majanduse paigaltammumist. Vestlusringides jäi kõlama mõte, et Eesti järgmine arenguhüpe ei sõltu ainult uutest tehnoloogiatest, vaid juhtimiskultuurist, otsustusjulgusest ja võimekusest tehtud otsuseid ellu viia.
Laudkondades arutati nii riigi tasandil otsuseid kui ka seda, mida saab iga juht isiklikult ära teha. Majanduse käekäik ei sõltu ainult riigist, toetustest ega regulatsioonidest, vaid ka sellest, milliseid otsuseid tehakse ettevõtetes ja meeskondades.
Tugevalt tõusid esile juhtimiskultuuri ja juhtimiskvaliteedi teemad. Kui tahame, et Eesti majandusel läheks hästi, peavad tänased otsused olema julgemad ja selgemad. Praktikas tuleb endalt pidevalt küsida, kuidas teha asju lihtsamini ning mitte jääda kinni vananenud protsessidesse ja loogikatesse.
Oluline on ka bürokraatia ja ülereguleerimise vähendamine. Saalis kõlas idee, et Eestist võiks saada digi-Šveits – riik, kus regulatsioonid mitte ei pidurda innovatsiooni, vaid loovad hoopis viljaka ja soodsa arengukeskkonna.
Oluliseks peeti hariduse ja kutseõppe ajakohastamist ning teaduse ja erasektori koostöö tugevdamist. Kui ettevõtted vajavad tulevikus uusi oskusi, peab ka haridussüsteem sellega kaasa tulema.
Mitmes laudkonnas rõhutati riskijulgust ja kiiremat katsetamist. Uusi lahendusi ei saa lõputult lihvida enne turule viimist. Täna tuleb harjutada mõtteviisi, kus toodet või teenust arendatakse koos turuga ning müüma hakatakse juba siis, kui lahendus ei ole veel lõpuni valmis.
Esile tõusid tehisintellekti kasutuselevõtt ja küberhügieen. Kõlas ka pakkumine, et Eesti võiks võtta küberturvalisuse eestvedaja rolli.
Lisaks rõhutati vajadust kaasata rohkem noori. Innovatsioon ei sünni ainult tehnoloogiast, vaid ka inimestest, kellel on julgus küsida teistmoodi küsimusi ja vaadata olemasolevaid lahendusi värske pilguga.
Ivo Suursoo neli mõtet Eesti majanduse päästmiseks
Digital Leaders Clubi võttis kokku OIXIO Grupi juht Ivo Suursoo, kes tõi esile neli mõtet, mis Eesti majandust edasi veavad.
- Ambitsioon ja katsetamise julgus
Lihtne on jääda ootama, et riik või keegi teine looks sobivad tingimused. Kui tahame Eesti majandust kasvatada, tuleb igaühel ka ise peeglisse vaadata. - Tehnoloogia rakendamine
Tänases maailmas liiguvad ühed eest ja teised on mahajääjad. Peame tegema kõik, et me ei oleks nende viimaste seas. - Toote ja teenuse arendus ehk R&D
Suursoo rõhutas, et Eesti ei pea otsima uut Nokiat, kuid me peame selgelt aru saama, et meie tooted ja teenused peavad looma suuremat lisandväärtust. Konkurentsivõime ei sünni ainult efektiivsusest, vaid sellest, kui edukalt me suudame luua väärtust, mille eest ollakse valmis maksma. - Ekspordistrateegia
Eestlased on sageli tagasihoidlikud ja ei oska end piisavalt müüa. Samas ei ole võimalik majandust kasvatada, kui me ei suuda oma tooteid ja teenuseid skaleerida ning suurtele turgudele viia.
Muutus algab meist endist
Seekordse Digital Leaders Clubi üks olulisemaid sõnumeid oli, et me ei saa jääda ootama, kuni keegi teine vajalikud muudatused ära teeb. Eesti majanduse edulugu sõltub sellest, kas juhid suudavad võtta vastutuse – mitte ainult enda ja oma organisatsiooni tulemuste, vaid ka laiema mõju eest.
Kohtumisel kõlanud mõtted näitasid, et valmisolek muutusteks on olemas. Arvestades ideid, mida laudkondades jagati, ja juhtide hulka, kes Erinevate Tubade Klubisse kokku olid tulnud, oleme ootusärevad, et need muutused tõepoolest sünnivad.
Pilguheit peeglisse ei ole aga veel piisav, et midagi muutuks. Koostöös Coop Pangaga koguneme juba õige pea uuesti, et sündinud mõtteid edasi arendada ja liikuda aruteludest tegevusplaanini ning seejärel tegutsemiseni.