Tehisintellekt ja küberturvalisus: neli otsust, mis juht peab tegema kohe

Sinu töötajad kasutavad tehisintellekti tööriistu suure tõenäosusega juba praegu. Kas tead, milliseid andmeid nad neisse kopeerivad? Ja kas sinu kaitse arvestab sellega, et ründaja kasutab samu tööriistu? Tehisintellekt ja küberturvalisus on seetõttu juhi laual üks ja sama teema.

Ründaja kasutab samu tööriistu, mis sinu meeskond

Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet ENISA avaldas 2026. aasta septembris ülevaate ENISA Threat Landscape 2026, milles analüüsiti 2025. aasta jooksul 8 257 intsidenti. ENISA hinnangul kasutavad ründerühmad tehisintellekti üha rohkem. Enamasti on need tavalised, kõigile kättesaadavad AI-tööriistad, millega ründajad võimendavad olemasolevaid oskusi ja kohandavad tuttavaid ründeviise.

Sinu ettevõtte jaoks tähendab see, et vanad ründed muutuvad kiiremaks ja veenvamaks. Sotsiaalse manipuleerimise võtetest moodustas ENISA andmetel 77,8 % õngitsus. Kui petukiri on kirjutatud veatus eesti keeles, viitab päris projektile ja kõlab nagu sinu tarnija, ei aita enam nõuanne „vaata, kas kirjas on kirjavigu”.

Paikamata süsteem on endiselt kõige lihtsam sissepääs

Tehisintellekt ei muuda põhitõde. Volitamata juurdepääsu juhtumitest, mille puhul ENISA sai sisenemisviisi tuvastada, kasutati 60,4 % juhtudest ära haavatavust. Väärseadistus või andmete kogemata avalikuks jätmine andis 20,7 %. Kui uuendused jäävad kuudeks ootama ja keegi ei kontrolli pilveteenuste seadistusi, ei pea ründaja tehisintellekti appi võtmagi.

Suurim tehisintellekti risk on kontrollimata kasutus

Teine pool riskist on sinu enda majas. Kui ettevõttes pole kokku lepitud, millist AI-tööriista ja milliste andmetega tohib kasutada, otsustab iga töötaja ise. Nii jõuavad lepingud, kliendiandmed ja finantsprognoosid tasuta veebiteenustesse, mille andmetöötlusest ei tea ettevõte midagi.

Isikuandmete puhul kehtib isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) ka siis, kui andmed sisestab vestlusaknasse üks töötaja. Sa pead teadma, kus andmeid töödeldakse, ja teenusepakkujaga peab olema sõlmitud andmetöötlusleping. Ettevõtte kontoga kasutatav tööriist, mille tingimused on läbi loetud, ja isiklik tasuta konto on riski mõttes kaks täiesti erinevat asja.

Neli otsust, mis vähendavad tehisintellekti ja küberturvalisuse riske

  1. Lepi kokku AI kasutamise reeglid. Pane kirja, millised tööriistad on lubatud, milliseid andmeid tohib neisse sisestada ja kes vastutab tulemuse kontrollimise eest. Üks lehekülg selgeid reegleid toimib paremini kui pikk poliitika, mida keegi ei loe.
  2. Anna meeskonnale lubatud tööriist. Keeld ilma alternatiivita viib varikasutuseni. Kui töötajal on ettevõtte kontoga tööriist, mille andmetöötlus on lepinguga paika pandud, pole tal põhjust kasutada isiklikku kontot.
  3. Uuenda turbekoolitust. Harjuta meeskonnaga õngitsuskirju, mis on keeleliselt laitmatud ja isikustatud. Kehtesta reegel, et maksete ja pangarekvisiitide muudatusi kinnitatakse alati teise kanali kaudu.
  4. Paika süsteemid ja kontrolli seadistusi. Määra uuendustele tähtaeg ja vastutaja ning vaata pilveteenuste ligipääsud regulaarselt üle. See sulgeb ukse, mida ründajad ENISA andmetel kõige sagedamini kasutavad.

Mida OIXIO teeb

OIXIO ühendab tehisintellekti kasutuselevõtu ja küberturbe ühte plaani. Küberturvalisuse audit näitab, kus on sinu IT-taristu nõrgad kohad, ja annab arendusplaani, mille järgi neid parandada. AI koolitused ja juurutamine valmistavad sinu meeskonna tööriistu turvaliselt kasutama ja panevad reeglid paika. Kui midagi siiski juhtub, tagab küberintsidendi valmisolekuteenus, et sul on kohe olemas meeskond, kes reageerib.

Alusta ühest küsimusest: kas sa tead, milliseid AI-tööriistu sinu ettevõttes täna kasutatakse? Kui vastus on „mitte päris”, võta meiega ühendust ja vaatame olukorra koos üle.