IT-kulud ja -investeeringud lõppevad ettevõttes siis, kui saabub ettevõtte lõpp. Areneva ettevõtte jaoks on asi veelgi radikaalsem – kulud ainult kasvavad. Kui filosoofilisemalt sõnastada, siis saab öelda, et kuludel ja investeeringutel on siiski lõpp, aga seda ainult juhul, kui puudub ambitsioon, soov areneda ja tõsta oma konkurentsivõimet, lühidalt – puudub soov elada.
Hiljuti ühte tootmisettevõtte tegevjuhiga vesteldes jõudsime selle lihtsa tõdemuseni, kui üritasime leida vastust ettevõtte juhi küsimusele: „Millal lõppevad, stabiliseeruvad ja/või muutuvad planeeritavaks nende IT-kulud“. Usun, et sarnane küsimus tiirleb paljude ettevõtjate peas. Samal ajal ilmuvad töölauale kiretud IT-arved ja pakkumised, mis väidavad, et nende ignoreerimisel kukub maailm kokku. Tekitab frustratsiooni?
Kujutame ette, et sarnase frustratsiooni põhjustaks ettevõtte võtmefiguuri soov saada palgapäeval tasustatud. Soov läbi koolituste ja arenguprogrammide ennast täiendada ning seeläbi panustada organisatsiooni konkurentsivõime tõstmisse. Tänapäevases maailmas on seda väga raske ette kujutada, et mitte öelda võimatu. Mistahes suuruses organisatsioonid, kus see mingil põhjusel nii on, surevad varem või hiljem välja.
Enamik meist soovib elada, kasvada inimestena ning seeläbi organisatsioonidena ja sellest saadakse valdavalt ka väga hästi aru. Selle võimaldamiseks töötavad ettevõtete personaliinimesed pideva arengu ja innovatsiooni nimel. Koostatakse arengu-, koolitus- ja värbamisplaane, sest need on vältimatud edutegurid. Planeeritakse väga täpselt personalikulusid ning nende muutust ajas, sest need moodustavad ettevõtete püsikuludest ühe tähtsaima, kui mitte suurima osa. See on kindlasti HR-valdkonna jäämäe veepeale osa, kuid aitab hästi illustreerida mõttekäiku: „Kohtle oma IT-taristut, nagu üht oma ettevõtte kõige väärtuslikumat töötajat“.
Miks? Esmalt annab see vastuse artikli alguses esitatud küsimusele „Millal lõppevad…“ ja teeb sellele vastamise ka lihtsaks. Elutahtega ettevõtete jaoks ei lõppe ega stabiliseeru lõplikult IT-kulud mitte kunagi. IT-kulusid on võimalik planeerida, ennustada, eelarvestada ja seda saab teha, kui on olemas strateegia, tööplaan ja selgest defineeritud vajadused. Hea, kui selleks on olemas ka korralik IT-partner, kellega koos seda teha. Majasisesest vaatest võib jääda väheks.
IT ja digitaliseerimine laiemalt on ainus pääsetee.
Rahvusvahelise uuringutefirma IDC andmetel kasvab järgmise 2 aasta jooksul toodetavate ja tarbitavate andmete maht ca. 26% aastas, mis teeb kokku enam kui me oleme globaalset suutnud 3 kümnendi jooksul toota. Sektoripõhiselt võib see väga erinev olla, mis toob ülemises äärmuses olevatele ettevõtetele kordades suuremad murepilved pea kohale, sest neid andmeid peab kaitsma, töötlema, ligipääsuõigusi administreerima ja seda kõike kontekstis, kus küberkuritegevust võib juba pea eraldiseisvaks majandusharuks pidada, mille kaudu survestatakse valimatult kõiki. Olgu selleks mistahes suuruses ettevõte või riik. Samal ajal on andmete kasv isegi juba piisavalt suur, et sellele tähelepanu pööramata jätmine toob kaasa hoomamata riskid.
Eesti Statistikaameti andmetele tuginedes kahaneb elanikkond aastaks 2050 ca. 4%, s.h. tööealiste inimeste arv kahaneb veelgi suuremas tempos, mis mõjutab kõiki sektoreid. Sel lihtsal põhjusel ei saa me oma kasvuplaane tehes jääda lootma pelgalt inimesele. Ettevõtete arukas ja turvaline digitaliseerimine on ainus tee.
Gartneri poolt avaldatud uuring tuleviku tööharjumuste kohta ütleb, et ligi pooled kõikidest töötajatest ei kavatse naasta Covid-19 eelse formaadi juurde, kus peamine töökoht oli ettevõtte kontor. Selle tulemusena oleme juba täna näinud, kuidas nt. kinnisvaraarendajad ja nende suured globaalsed kliendid on muutnud tuleviku kontori kontseptsioone – alustades ruumide suurusest kuni nende funktsionaalsuseni välja. IT-infra seisukohalt peab seetõttu muutuma ka senine harjumuspärane ja klassiklaline IT-arhitektuur. Silmas tuleb pidada lõppkasutaja vaates andmete turvalisust, sest seal on segavaid faktoreid on senisest enam, kuni ebaturvaliste ühenduste ja võrkudeni välja. Õiged kasutusharjumused minimeerivad inimfaktori eksimused, aga ebaturvaline IT-taristu võib jätta sellised uksed valla, millest imbuvad sisse sellised kollid, millede tegutsemine võib ettevõtte jaoks olla lausa fataalne.
Kõik eelnev toimub kontekstis, kus küberkuritegevus on majandusharu, mis maksab meile kõigile ca. 6 triljonit USD aastas ja on ajas kasvav. Kontekstis, kus 75% juhtidest usub, et nende turvalisus on tagatud, kuid tegelikkuses on see pigem 5%. Riskid, mis selles valdkonnas hõljuvad võivad olla järgmised maailmamuutjad, mille kõrval Covid-19 ja 9.11 kahvatuvad.
Kuidas edasi? Vastus on lihtne:
- Audit
- Strateegia
- Tegevusplaan
Toimiv ja turvaline IT on ettevõtte konkuretsieelis.
Ükski kainelt mõtlev inimene ei lähe lambist maratoni jooksma. Selleks on vaja peale sisemise tungi ka eeldusi ja “tagatisi”, et peale ponnistust ka ellu jäädakse. Treeningplaan, terviseuuringud, jutuajamised kogenud jooksjatega… Kui eesmärgid püstitada piisavalt kõrged, siis ei pääse ilmselt ka treeneri palkamisest. Ühesõnaga ettevalmistus eesmärkide saavutamiseks peab olema süsteemne ja läbimõeldud ning selleks on vaja kompetentsi. Selles faasis täna veel ilma inimesteta hakkama ei saa. Peavad olema spetsialistid, kes oskavad küsida, nõu anda ja kellele meeldib kuulata. IT-maailma tagasi tulles – sertifitseeritud spetsialistid, kes on nii arhitektid, insenerid kui ka visionäärid. Innovaatorid selle sõna kõige paremas mõttes, sest innovatsioon pole uuenduste nägemine ja väljapakkumine, vaid eelkõige just ellu viimine. Iga ettevõte on täna IT-ettevõte ja tõlk äri ja IT vahel on hädavajalik, et tagada võimekas töökeskkond.
Muutunud on ka tarbimismudelid
20+ aastat tagasi, kui täisteenusliising sisenes Eesti automüügi turule, oli selle start vaevaline ning seda peeti pigem luksuskaubaks. Teenust pakkusid peamiselt välisriikidest pärit teenuspakkujad, kes nägid Eestis potentsiaali. Ettenägelikkus tugines kogemusele, mis oli omandatud arenenud riikide tarbimiskäitumist jälgides. Esimesel aastal oli täna ühe tuntuima tegija masinapargis 40 autot, täna on see number neljakohaline ja kasvab hoogsalt. Täisteenusliising on uus normaalsus ja laialdaselt levinud igas suuruses ettevõtete seas.
Vaatame seda pilti IT perspektiivist. Laev nimega IT pööra(s)b oma nina raua pealt teenusele ja tarkvarale, on-prem taristud liiguvad pilve, seadmed asenduvad lahendusega ja kaptenid on silmitsi uute tormidega. Võtmesõnadeks on kiire kohanemine ja paindlikkus kursimuutustega toimetulekuks, nii tehnoloogilises plaanis kui ka finantsiliselt.
“Asjade”, sealhulgas auto, omamine on juba täna luksus. Sama kehtib suures pildis ka IT-taristu kohta ja seetõttu näeme me selget suunda Cap-Ex mudelilt Op-Ex mudelile. Renditavate seadmete, lahenduste ja teenustega saab võimalikuks suurem paindlikkus ja skaleeritavus, mis puudutab nii nii terviklahendusi kui ka nende hinda.
OIXIO on kõrgeima kliendirahuloluga IT-ettevõte Eestis (allikas: Recommy.com), mistõttu julgeme väita, et oleme usaldusväärne partner nii IT arenguks kui ka selle finantslahenduse pakkujaks.
madis_sonajalg_3.png
Madis Sõnajalg
Tõlk äri ja IT vahel
Käisin samal teemal rääkimas ka Äripäeva raadios, kuula raadiosaadet siit