Reede pärastlõunal teatab tarnija, et üks tema toorainepartiidest on saastunud. Olete seda juba tootmises kasutanud. Osa valmistoodangust on laos, osa klientidele saadetud.
Millistesse toodetesse see tooraine läks? Kui palju neid veel laos on? Kellele ülejäänud müüdi?
Kui toorainepartiid on tootmise ja tarnetega seotud, saab vastused kiiresti kätte. Kui andmed on eri tabelites ja paberkaustades, tuleb hakata neid kokku otsima. Võib-olla on vaja helistada ka kolleegile, kes just puhkusele läks.
Aptean kutsus viis toidu- ja joogitööstuse eksperti arutama, miks jälgitavus toidutööstuses takerdub ja mida selle parandamiseks vaja teha on. Nende vestlusest valmis e-raamat Smart Strategies To Solve Traceability and Food Safety: An Expert Roundtable. Võtsime sellest välja mõtted, mis puudutavad ka Eesti ja teiste Balti riikide tootjaid, ning lisasime ülevaate mõnest olulisest ELi nõudest.
Tagasikutsumise ajal pole enam aega andmeid korrastada
Apteani tootejuhtimise direktor Inge Vroonen meenutab Belgia riisipudingutootjat, kes tarnis oma tooteid USAsse ja Kanadasse. Tootmises kasutatud riis osutus kahjuritega saastunuks. Toodete tagasikutsumine Põhja-Ameerikast läks maksma miljoneid.
Ettevõte pidi leidma üles kõik partiid, milles seda riisi oli kasutatud ja tõendama, et ükski neist ei jäänud tähelepanuta. Vrooneni sõnul oleks paberdokumentide põhjal olnud seda väga raske teha.
Selliseks olukorraks valmistumine algab ammu enne tarnija telefonikõnet. Apteani toidu- ja joogitööstuse lahenduste ekspert Jack Payne rõhutab, et jälgitavus aitab nii probleeme ennetada kui ka neile reageerida. Kui oht on juba ilmnenud, peab saama liikuda andmetes mõlemas suunas: tootest tagasi tooraineni ja toorainest edasi kõigi mõjutatud toodeteni.
Euroopa Komisjoni andmetel registreeriti ELi hoiatus- ja koostöövõrgustikus 2025. aastal 10 490 teadet, 11% rohkem kui aasta varem. Need ei olnud kõik küll toiduohutuse hoiatused: arv hõlmab ka toidupettusi ja muid nõuetele mittevastavusi. Tootjale on iga teda puudutava teate puhul esimene ülesanne sama – selgitada välja, milliseid kaupu see mõjutab.
Tarnija ja kliendi nimest ei piisa.
ELi jälgitavusnõuete alus on põhimõte „üks samm tagasi, üks samm edasi“. Toidukäitleja peab teadma, kellelt ta toidu või tooraine sai ja millistele ettevõtetele oma tooteid tarnis. Määruse (EÜ) nr 178/2002 vastavaid nõudeid kohaldatakse alates 2005. aastast.
Tagasikutsumise korral on vaja rohkem infot. Milline tarnija partii jõudis konkreetsesse tootmispartiisse? Kas sama toorainet kasutati veel mõnes tootes? Kas osa sellest on alles laos? Ka koostise ja päritolu kohta tuleb koguda järjest täpsemaid andmeid.
Näiteks tasub üle vaadata järgmised valdkonnad:
Pakend
Apteani PLM-lahenduste ekspert Jean-Christophe Calmejane juhib tähelepanu sellele, et suur osa uutest nõuetest puudutab aineid, mis võivad pakendist toitu kanduda. Alates 12. augustist 2026 kohaldatakse ELi pakendi- ja pakendijäätmete määruse piiranguid PFAS-ainetele toiduga kokkupuutuvates pakendites. Piirväärtusi ületavaid pakendeid ei tohi ELi turule lasta. Tootjal on seega vaja ka pakenditarnijalt andmeid, mis tõendavad nõuetele vastavust.
Allergeenid
Payne toob ühe olulise tagasikutsumisriskina välja vale või puuduliku allergeenimärgistuse. Probleem võib alata tavalisest asendusest: üks koostisosa saab otsa ja tootmises võetakse kasutusele teine. Kui selle allergeenisisaldust ja mõju etiketile ei kontrollita, võib vale märgistusega toode müüki jõuda.
Tooraine päritolu
ELi raadamisvabade toodete määrust ehk EUDRi hakatakse suurte ja keskmise suurusega ettevõtjate suhtes üldjuhul kohaldama 30. detsembril 2026. Määrus hõlmab muu hulgas kakaod, kohvi, palmiõli, soja ja veiseliha ning neist valmistatud tooteid, mis on määruse lisas loetletud Ettevõtte kohustused sõltuvad tootest ja selle rollist tarneahelas. Nõutavad päritoluandmed võivad ulatuda tootmismaa geograafiliste koordinaatideni.
Lisaks andmete hulgale on muutunud nende leidmise kiirus. Calmejane toob Prantsusmaa näite: tema sõnul ootavad sealsed ametiasutused tootehoiatuse mõjuanalüüsi 20 minutiga. See pole kõigile tootjatele kehtiv üldine tähtaeg, kuid annab hea mõõdupuu, millega oma valmisolekut proovida.
Tabel töötab, kuni keegi peab selle põhjal kiiresti otsustama.
Excelis saab partiiandmeid hoida küll. Raskemaks läheb siis, kui ostuinfo on ühes failis, tootmisandmed teises ja tarned kolmandas. Keegi peab teadma, kuidas need omavahel kokku käivad, ning kontrollima, kas kõik on õigel ajal kirja pandud.
Calmejane kirjeldab, kui palju on kasvanud ka tooraine kohta käiv dokumentatsioon. Kui varem mahtus andmeleht ühele leheküljele, siis tema hinnangul on selle pikkus nüüd keskmiselt umbes 24 lehekülge. Kahekümne koostisosaga külmutatud pitsa puhul teeb see 480 lehekülge.
Neis dokumentides olevatest andmetest tuleb arvutada toitumisalane teave ja kanda see etiketile. Kui koostisosa või retsept muutub, tuleb üle vaadata ka arvutused ja märgistus. Käsitsi hallates on lihtne mõni muudatus vahele jätta või on suur oht inimlikule apsakale.
Apteani värske toidu lahenduste suuna juht Anke Kondermann peab oluliseks, et andmed oleksid täpsed ja tekiksid töö käigus. Kui dokumenteerimine jääb hilisemaks, pole ka süsteemis olev ülevaade ajakohane.
Sama muret näeb Vroonen paberil tehtavates kontrollides. Päeva lõppu jäetud märkimine võib ununeda. Õigesti seadistatud ERP-süsteem saab nõuda vajalikku infot enne järgmise tööetapi juurde liikumist. See vähendab olukordi, kus puuduv kanne avastatakse alles siis, kui seda hädasti vaja läheb.
Milliseid andmeid teie tarnija tegelikult saadab?
Tootja jälgitavus sõltub ka sellest, mida tarnija talle edastab. Kui kaubaga kaasas olev partiinumber ei klapi dokumentidega või sertifikaat on aegunud, tuleb kellelgi hakata selgitusi küsima.
Kondermann soovitab kõigepealt kokku leppida, milliseid andmeid tarnijalt vaja on. Need võivad olla näiteks partiinumber, säilivusaeg, sertifikaadid ja auditite tulemused. Samuti peab olema selge, millal ja kuidas need saadetakse.
Alles seejärel on mõtet andmevahetust automatiseerida. Selleks saab kasutada GS1 standardeid, elektroonilist andmevahetust ehk EDI-t või API-liideseid. ERP-süsteem saab kontrollida, kas vajalikud väljad on täidetud ja andmed vastavad kokkulepitud reeglitele.
Apteani ekspert Sheldon Peacock märgib, et jaekettide nõuded ulatuvad sageli tootjast tema tarnijateni. Kui jaekett ootab kindlaid sertifikaate ja digitaalseid jälgitavusandmeid, peab tootja saama vajaliku info ka oma partneritelt.
Samad andmed aitavad aru saada, kuhu raha kulub
Jälgitavuse jaoks kogutud info on kasulik ka tavapärastes äriprotsessides. Kui tooraine kasutus, tootmispartiid ja laoliikumised on omavahel seotud, on lihtsam näha, kui palju ühe partii valmistamine maksis ja milline kaup on veel laos.
Peacock toobki jälgitavuse ühe kasutegurina välja täpsema kuluarvestuse. Calmejane näeb ajavõitu tootearenduses: kui spetsifikatsioone ja koostisandmeid ei pea käsitsi kokku panema, jääb rohkem aega toodete arendamiseks. Tema hinnangul võib dokumentidele muidu kuluda kuni 80% tootearendusmeeskonna ajast.
Payne juhib tähelepanu veel ühele praktilisele küsimusele. Mis juhtub siis, kui kogenud töötaja lahkub? Kui ainult tema teab, kust vajalikku infot leida või mida tooraine asendamisel kontrollida, lahkub osa ettevõtte teadmistest koos temaga.
Tööjuhised ja kontrollid peavad olema kättesaadavad ka järgmisele inimesele. Vroonen lisab, et nooremad töötajad ootavad selleks digitaalseid töövahendeid.
Alustage ühest partiist
Jälgitavuse proovimiseks pole vaja oodata päris tagasikutsumist. Valige üks valmistoodangu partii ja mõõtke, kui kaua kulub järgmiste vastuste leidmiseks.
- Milliseid toorainepartiisid selles kasutati ja kellelt need saadi?
- Millistes teistes toodetes kasutati samu toorainepartiisid?
- Kui palju mõjutatud valmistoodangut on veel laos?
- Millistele klientidele ja millistes kogustes see tarniti?
Vaadake ka seda, kuidas vastused saadi. Kas info oli kohe kättesaadav või pidi keegi faile võrdlema, laost dokumente tooma ja kolleegidele helistama? Just need kohad näitavad, kust parandamist alustada.
Eesti tootjatele on Eesti Toiduainetööstuse Liit koostanud praktilise juhendi „Toidu jälgitavus“. Selles on selgitatud, kuidas määrata partii, milliseid andmeid salvestada ja kuidas jälgitavussüsteemi igal aastal testida.
Lugege ekspertide arutelu tervikuna
Apteani e-raamatus Smart Strategies To Solve Traceability and Food Safety: An Expert Roundtable räägivad viis eksperti lähemalt jälgitavusest, allergeenihaldusest, tarnijate andmetest ja tagasikutsumiseks valmistumisest.
Aptean Food & Beverage ERP on loodud toidu- ja joogitööstuse ettevõtetele
Süsteem on ehitatud Microsoft Dynamics 365 Business Centrali peale. Business Central haldab ettevõtte põhiprotsesse nagu raamatupidamist, oste, müüki, ladu ja tootmist. Aptean lisab sellele toidutööstuse funktsioonid: partiide jälgitavuse, muutuva kaaluga toodete arvestuse, retseptide versioonihalduse ja kvaliteedikontrolli. Neid ei pea eraldi juurde arendama.
Kasutaja töötab tavalises Business Centrali keskkonnas, kus on olemas ka Microsofti Copilot. Aptean uuendab ja testib oma lahendust samas rütmis Business Centrali uuendustega, nii et ettevõtte enda meeskonnal jääb uuenduste korral vähem testimist. Lahenduse võimalustest saate lähemalt lugeda Aptean Food & Beverage ERP lehelt.
OIXIO on Eesti, Läti ja Leedu ainus Aptean Food & Beverage ERP-i partner ja aitab toidu- ja joogitootjatel lahenduse kasutusele võtta. Kui partiiproovi käigus kulus rohkem aega info otsimisele kui selle kontrollimisele, võtke meiega ühendust. Näitame, kuidas siduda tooraine, tootmise ja tarnete andmed nii, et vajalikud vastused oleksid kiiremini käes.