Veel kümme aastat tagasi tundus tehisintellekt midagi sellist, millest räägiti vaid ulmefilmides ja teadusartiklites. Muidugi kasutati seda sõna ohtralt ka turunduses, kuid siis tähendas see pigem mõnda automaatset funktsiooni kui tegelikku kunstmõistust. Tänaseks on see aga saanud osaks meie igapäevaelust, mõjutades nii ettevõtlust kui ka vaba aja suhtlust.Kas see on ka päriselt midagi muutnud? Kuidas on tehisintellekt mõjutanud elu Eestis ja meie lähiriikides või on see pigem jäänud nišitööriistaks, mida kasutavad vähesed?
Küsimus on õigustatud, sest alles hiljuti korraldati uuring, kust selgus et väga suur osa inimestest ei tea tehisintellektist midagi ega ole seda kunagi kasutanud. Eestis kitsendab kasutamist ka tehisaru kesisem eesti keele tugi.
Tehisintellekti mõju Eestis ja lähiriikides
Eestis, kus digiriik ja digitaalne innovatsioon on mõnedes valdkondades väga kiirelt arenenud, on tehisaru kasutamisest ette näidata mõnesid edusamme, kuid samas on ka paljudes valdkondades olnud üsna vaikne.
Näiteks Eesti maksu- ja tolliamet kasutab tehisintellekti, et tuvastada maksupettusi ning optimeerida maksude kogumist. Tehisintellekti abil analüüsitakse seal miljoneid andmeid, tuues välja mustreid ja anomaaliaid, mida inimese silm ei pruugi märgata.
Samuti on kunstmõistust rakendatud tervishoius, kus digiretseptid ja patsiendiandmete analüüs võimaldavad arstidel teha kiiremaid ja täpsemaid otsuseid.
Plaanis on anda lihtsamate kohtuotsuste tegemine tehisaru kätte, kuid lõpliku sõna ütleb ikkagi inimene.
Samuiti arendab Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) Bürokratti, mis on tehisintellekti põhirakendus, mis peaks aitama kodanikul riigiga inimkeeles suhelda. Bürokratt liidestab erinevaid teenuseid ning see on plaanis põhjalikumalt avalikkuse ette tuua 2024. aastal.
Lähiriikidest paistab aga silma Soome, kus tehisintellekt on muutnud juba rohkem päris mitmeid tööstussektoreid.
Näiteks tööstusrobotid, mis kasutavad masinõpet, suudavad optimeerida tootmisprotsesse ja vähendada kulusid. Samuti kasutatakse Soomes tehisaru liiklusohutuse parandamiseks, analüüsides liikluskaameraid ja prognoosides liiklusõnnetusi.
Soomes on arendamisel veel suur vestlusroboti ChatGPT analoog superarvutil LUMI, mis on keskendunud just väikestele keeltele. Seega on lootust, et meie põhjanaabrid kõrvaldavad meie jaoks suurima puuduse – suurte keelemudelite vähese eesti keele oskuse ja söödavad masinale ette palju eestikeelseid andmeid.
Microsoft Copilot – kas tehisintellekt töölaual muudab meie ärisid?
Üks olulisemaid tehisintellekti rakendusi, millega me kontoritööl ilmselt peagi kõige enam kokku puutume, on Microsoft Copilot.
See tööriist on spetsiaalselt loodud, et aidata töötajatel oma igapäevaseid tööülesandeid efektiivsemalt täita. Igas uues Windowsiga arvutis on CoPilot juba olemas.
Eestiski on võimalik hakata kasutama Copilotit, et automatiseerida korduvaid ülesandeid, nagu dokumentide loomine, andmete analüüs ja isegi kliendisuhtlus. Samas need teenused veel ametlikult eesti keelt toeta.
Näiteks Microsofti populaarses videokoosolekute rakenduses Teams saab kutsuda tehisaru koosolekule, kus see talletab kõigi osalejate vestlused, transkribeerib need tekstiks ja väljastab koosoleku lõppedes kokkuvõtte koos memoga, mida otsustati edasi teha.
Kui vestlus toimub inglise keeles, on see tõesti vägagi tõhus tööriist, kuid eesti keelt paraku veel ei tunne. Peame ära ootama, kuni lokaalsed variandid ka meie keeles tohutu hulga tööd mängleva kergusega hetkega ära teevad.
Näiteks võib Copilot aga juba luua ka äridokumente või Powerpointi slaide vaid mõne klõpsuga, võimaldades töötajatel keskenduda olulisematele ülesannetele.
Meie väike keel on kunstmõistusele tõeline pähkel
Kui rääkida tehisintellekti lokalisatsioonist, siis eesti keel on oma väiksuse tõttu olnud keeruline pähkel paljudele rahvusvahelistele tehisintellekti arendajatele.
Kogu materjalist, mis on internetis erinevates keeltes saadaval, moodustab eestikeelne sisu vaid mõne protsendi. See tähendab, et suured keelemudelid on saanud väga vähe andmeid, mille põhjal algoritme treenida. Nüüd peaks arvutitele ette andma ka selliseid tekste, mille puhul varem ei tundunud need mõttekad internetti üles riputada, näiteks vanaema vanad armastuskirjad.
Siiski on tehtud juba ka suuri edusamme. Näiteks Microsofti Copiloti eesti keele tugi on juba selle väljatulemise järel oluliselt paranenud, kuid see pole veel kaugeltki täiuslik. Soome ja rootsi keele tugi aga on praeguseks juba ametlikult olemas, seega on lootust.
On olemas ka keeletuvastusvahendeid, mis lubavad eestikeelseid dokumente automaatselt tõlkida ja analüüsida. Näiteks OpenAI vestlusrobot ChatGPT saab sellega nüüd üsna hästi hakkama ning Google´i Gemini uusimad mudelid samuti. Amazoni Claude pakub teenust, mis võib õppida ettevõtte enda andmetest ning selle põhjal koostada keelemudeli, mis saab aru konkreetse ettevõtte erilisest inforuumist.
Samuti töötatakse aktiivselt eesti keele sünteesi ja kõnetuvastuse kallal, et võimaldada loomulikum suhtlus AI-põhiste lahendustega. Kui laadida endale mobiiltelefoni ChatGPT äpp, siis kerge soome aktsendiga saab vestlusrobot eestikeelsetele küsimustele juba vastata.
Kui keel kõrvale jätta – kus tehisintellekti juba rakendatakse?
Üks olulisi valdkondi, kus tehisaru juba üsna palju kasutusel, on siinsamas meie taskutes. Nutitelefonidel, mille sensorid on suurtest kaameratest palju pisemad ning optika ka üliväikene, on kaamerad, mis teevad siiski juba väga häid pilte. Selle taga on juba aastaid arendatud tehisaru algoritmid, mis kehvemast optikast ja vähemast valgusest erinevate nippidega võimalikult palju valguse infot välja nopivad ning kokkuvõttes panevad kokku pildi, mis on parem, kui korralike profikaamerate pilt aastate tagant.
Samuti on kunstmõistusest palju abi programmeerimisel. Kui varem otsiti valmis koodijuppe Google´iga, siis nüüd palutakse see vestlusrobotil valmis kirjutada.
Lisaks saab igaüks mobiilis oma fotosid töödelda: kustutada või lisada asju, nihutada ja suurendada ning tehisaru täidab jäänud tühimikud pildiga kokkusulava taustaga. Microsofti otsingumootori Bing abilisena väib lasta DALL-E pildigeneraatoril ka oma kirjelduse järgi pilte joonistada fotorealistliku täpsusega.
Uusimad telefonid oskavad tehisintellekti abiga ka mobiilikõnesid otse ühest keelest teise tõlkida või vahendada reisil vestlusi teises keeles, kuid paraku taas veel mitte eesti keeles.
Kokkuvõtteks: jääme ootama emakeeleoskuse arenemist
Tehisintellekt on Eestis ja lähiriikides teinud suuri samme edasi, muutes mitmeid eluvaldkondi. Microsoft Copilot ja teised tehisaru-põhised lahendused on juba praegu tõestanud oma väärtust, lihtsustades paljusid tööülesandeid ja parandades töövooge. Kuid eesti keele tugi on seni suurim takistus, et see jõuaks massidesse ja leiaks tee enamuse töökohtade juurde. Lokalisatsioon on küll veel töös, kuid arvestades senist progressi, on põhjust arvata, et tuleb veel mõnda aega oodata.
Kui Aasias ja USAs kasutab umbes 60 protsenti ettevõtetest tehisintellekti rakendusi, siis Euroopas on see 30 protsendi juures ning Eestis alles 6‒8 protsendi lähedal. Üks peamine põhjus siin ongi ilmselt vähene keeletugi.
Nüüd on siiski vaid aja küsimus, millal näeme järgmisi murrangulisi saavutusi, mis saavad võimalikuks just tehisintellekti abil. Loodetavasti murdub siis ka keelebarjäär, sest sel aastal välja tulevad uued arvutid on kõik juba tihedalt tehisaruga integreeritud.
