Reede, 25. aprill, Tallinna Lauluväljak. Õhk on täis elevust, justkui oleks saabumas varakevadine äike, ehkki parajasti on taandunud kerged öised miinuskraadid. Sisutihe OIXIO 10. Inspiratsioonipäev kuulutas ambitsioonikalt: “Meie päästame Eesti majanduse”.
Kui hommikupoolikul toimunud Tech Club’i tehniline sumin oli vaibumas, anti teatepulk üle päeva teisele, juhtidele suunatud poolele – Inspiration Club’ile ja selle paralleelsessioonile Executive Club’ile.
OIXIO Inspiratsioonipäev on mõeldud ettevõtete juhtidele, otsustajatele ja spetsialistidele – kõigile, keda huvitab, kuidas tehnoloogia, majanduse väljakutsete ja inimliku heaolu sümbioosis edasi liikuda.
Expo alal keerles parajasti jutt AI ümber, kui “lõkkevestluses” astusid üles Jarmo Tuisk, kes on EBS-i AI arenguprogrammi juht ning Hando Sutter, Eesti Tööandjate Keskliidu juht.
Mis meist saab, kui tehisaru üha enam igapäevaellu imbub?
Kõlama jäi ka AI-koolitajana töötava Jarmo Tuisu terav küsimus: kas Eesti annab tasuta ära 4 miljardit sõna ning miks see on oluline, et meie keel ja kultuur AI-le kättesaadav oleks? Ta rõhutas kultuuri elus hoidmise tähtsust digimaailmas ja Kultuuriministeeriumi rolli andmete õiglasel jagamisel. See oli mõtlemapanev noot enne siirdumist Lauluväljaku teisele korrusele, kus laulukaare all kõlas lõpuks ka ehe koorilaul.
Huvilised said aga tehisaru praktilisemat ja lõbusamat poolt proovida Security Onioni boksis messialal end AI abil põnevasse rolli pildistades – mitte Eesti mõisahärrana, nagu on sotsiaalmeedias praegu seriaali “Von Fock” AI pildigeneraatoriga ülipopulaarne teha, vaid näiteks kasvõi pärismaalasena end vihmametsa paigutades – lastes fantaasial lennata.
Julgus versus argus: tulevikku vaatavad kõnelused
Just sel ajal astus lavale ka Eesti eelmine president Kersti Kaljulaid, kelle sütitav avakõne pani saali kaasa mõtlema.
Tema sõnum oli selge ja julgustav: AI ei võta inimeste tööd ära. Need tööd, mida saab lihtsasti tehisaru abil automatiseerida, polegi tema sõnul väärt tegemist. Tulevik kuulub hoopis neile, kes suudavad olla kaastundlikud ja inimlikud. Ta rõhutas ka emotsionaalse intelligentsuse olulisust, mis on uue tehnoloogia õigeks kasutamiseks hädavajalik – lastele peab seda õpetama. Neile aga ainult tehnoloogiat õpetades anname pigem “kiviaja” oskused, sest tehnoloogia ise muutub nii kiirelt, et hiljem tööturule minnes on see teadmine juba vananenud. Sotsiaalseid oskusi aga läheb ikka vaja ka tulevikus, ka tehnoloogia kasutamisel.
President Kaljulaid tõi siin paralleele Eesti e-riigi edulooga – me ei leiutanud kõiki tehnoloogilisi lahendusi ise, vaid rakendasime neid kiiresti. Samamoodi tuleks suhtuda AI-sse: leida kohad, kus seda saab nobedalt kasutama hakata, sest just kiireimad järgijad panevad võidu taskusse.
Vestluses OIXIO juhi ja Eesti parima juhi 2024 Ivo Suursooga arutleti ka geopoliitilistel teemadel – Euroopa enese kokkuvõtmisest Ukrainas toimuva valguses ja Eesti investeeringute taga seisvatest põhjustest, sealhulgas selge energiaplaani vajadusest, sest keegi ei tule siia investeerima, kui me ei tea, kust oma energiat tulevikus saame, hoiatas Kaljulaid.
Majanduse esikriitiku lohutus
OIXIO enda suurepäraselt hakkama saanud õhtujuhtide – Madis Sõnajala ja Marek Astoveri – sissejuhatuse järel astus järgmisena lavale Eesti majanduse “esikriitik”, Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp.
Juhtmõte, millega ta sisse juhatati, oli selge: ainult koos tööle hakates, üksteist inspireerides ja tunnustades saabki Eesti majanduse päästa.
Peeter Raudsepp maalis meile realistliku pildi: majandus vajab päästjaid ja kuigi edu on Eesti majandusse teatud mõttes isegi sisse kodeeritud, varjutab siiski paljusõnalisus praegu tegusid.
Konjunktuurikell seisab, nentis Raudsepp, tarbija kindlustunne on väga madal, esmatarbekaupade ja toidukorvi kallinemine on teinud Eestis “vaene olemise” väga kalliks. Jaekaubanduses näeme 90ndate hõngu, kus second-hand kaubandus kasvab, jaepoed kukuvad aga miinustesse.
Mida siis teha?
Sõnastada tuleb probleemid ja mis peamine – juhid peavad olema julged. Raudsepp rõhutas, et Piibliski on argus üks suurimatest pattudest. Eestis rünnatakse sellepärast tihti ideede asemel inimesi, kes neid ideid välja käivad.
Tema sõnum on inspireeriv: vajame taas “Isemajandava Eesti” (IME) laadset rahvast ühendavat usku, et me saame ise hakkama. Selleks võiks näiteks toota kalleid asju ja mõtestada ümber toetused, kus varitseb tegelikult suur korruptsioonioht.
Kes on Aasta Inspireerija?
Oluline hetk Inspiratsioonipäeval oli ka uue traditsiooni algatamine: Aasta Inspireerija väljakuulutamine.
Enne seda vestlesid laval veel Eesti parimad juhid – Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ja OIXIO juht Ivo Suursoo. Teemaks ikka Eesti majandus, juhtimine ja tulevik.
Aasta Inspireerija tunnustuse kutsusid ellu OIXIO Grupi juht Ivo Suursoo ja EBSi MBA ja täiendkoolituse juht Jari Kukkonen, kes tiitli ka pidulikult üle andsid. Sümboolse õunapuu võttis vastu SA TI-Hüpe nõukogu esinaine Kristi Vinter-Nemvalts.
Aasta Inspireerija 2024 on Eesti presidendi Alar Karise algatatud TI-Hüpe – haridusprogramm, mis viib tehisintellekti koolidesse, meenutades oma ambitsioonikuselt kunagist Tiigrihüpet. Sihtasutuse nõukogu esinaine Kristi Vinter-Nemvalts võttis auhinna vastu, milleks oli sümbolina suur puu, mis lubati tiitli saajatele hiljem kohale toimetada. See algatus kehastab hästi päeva sõnumit – investeering tulevikku, inimestesse ja nende võimesse tehnoloogia abil kasvada.
Lisaks peaettekannetele toimusid paralleelselt Executive Club’i sessioonid, pakkudes sihipärast sisu erinevate valdkondade juhtidele. Räägiti innovatsioonist finantsvaldkonnas (OIXIO Digitalist Kristjan Roosileht ja Stig Granlund), tarneahela juhtimisest ja digitaliseerimisest (OIXIO Advisory-st Indrek Sabul ja OIXIO Digital’ist Hannes Rosenberg), Eesti konkurentsivõime suurendamisest AI abil (EBSi esindaja Jarmo Tuisk ja Eesti Tööandjate Keskliidu juht Hando Sutter) ning intellektuaalomandist AI ajastul (EISi esindajad Kristiina Sepp ja Siim Kinnas). Need süvasessioonid pakkusid praktilisi teadmisi ja uusi vaatenurki just tegevjuhtidele.
Julgeolek ja konkurentsivõime – kaks olulist majanduse elavdajat
Päev, mis nüüd oli jõudnud juba õhtusse, jätkus järgmiste inspireerijatega: tehnoloogiavisionäär Loukas Tzitzis jagas oma globaalset nägemust Eesti ettevõtete konkurentsivõime loomisest, tehes ka väikese etteheite: meie, eestlased, kulutame liiga vähe turundusele.
Kohe tuli meelde ka pilt “agressiivselt ootavast” müügimehest, kes ilma eriliselt turundamata müüa tahab, kuna kaup pidi niigi hea olema. Keegi aga ei osta, kui ei tea sellest midagi ning kui ei ole jutustatud inspireerivat lugu.
Kusti Salm Frankenburg Technologies´ist ehk firmast, mis hakkab rakette tootma, andis kohalolnutele hea “julgeolekuraporti”, näidates, kuidas defekti saab pöörata efektiks ning tegelikult pole meil karta midagi, kui julgeoleku ise käsile võtame.
Kirjanik ning vaimse tervise saadik Eia Uus tõi fookusesse õnnelikkuse ja vaimse tervise seosed majandusega – oluline meeldetuletus, et kasv pole eesmärk iseeneses, vaid vahend luua õnnelikumat ühiskonda.
Õhtu kulmineerus, nagu kõik juba varemgi ootasid, suure networking’uga, milleks Madis Sõnajalg lavalt juba aegsasti “peategevusena” aega võtta soovitas. Vestlused jätkusid hämarduvasse õhtusse, vaatega Lauluväljakult loojangus Tallinna lahele.
Kellele ja miks oli see päev vajalik?
OIXIO Inspiratsioonipäev on mõeldud eelkõige ettevõtete juhtidele, otsustajatele ja spetsialistidele – kõigile, keda huvitab, kuidas tehnoloogia, majanduse väljakutsete ja inimliku heaolu sümbioosis edasi liikuda.
Päev oli taas kasulik üsna mitmel põhjusel.
Inspiratsioon ja uued ideed: tippesinejad jagasid värskeid vaatenurki AI, majanduse, juhtimise ja ühiskonna teemadel, julgustades mõtlema suurelt ja võtma riske.
Praktilised teadmised: paralleelsessioonid andsid sügavuti rakendatavaid teadmisi finantsinnovatsiooni, AI ning võrgutarkvara ja turvalahenduste rakendamise ja intellektuaalomandi kaitse valdkondades.
Võrgustumine: õhtune networking annab alati hea võimaluse luua uusi kontakte ja süvendada varasemaid suhteid teiste valdkonna tipptegijatega – just see on “koos tööle hakkamise” suur võimalus, et majandus päästa.
Julgus ja usk iseendasse: ilmselt suutis Insipratsioonipäev süstida usku iseendasse ja Eesti võimesse rasketest aegadest välja tulla, rõhutades julguse ja tegude tähtsust sõnade asemel. Ambitsioonikas sündmuse pealkiri oligi üleskutse ühisele pingutusele.
Lõpetuseks võib öelda, et OIXIO 10. Inspiratsioonipäev oli palju enamat kui rida ettekandeid. See oli platvorm, mis ühendas kogukonna, andis tööriistad ja usu, et hirmul võivad küll olla suured silmad, aga koos tegutsedes on võimalik näha võimalusi ja tõepoolest – aidata päästa Eesti majandust.