OIXIO inspiratsioonipäeva Tech Club 2024: tehnoloogia ja küberturbe tulevik olid kinos Kosmos juba kohal

Raul Pero

Turunduspartner

18. oktoobril kogunesid Tallinna legendaarsesse kinno Kosmos muljetavaldav hulk tehnoloogiahuvilisi, IT asjatundjaid ja juhte, et osa saada OIXIO inspiratsioonipäevast ja hommikupoolsest deep-tech sessioonist Tech Club. Sündmus tõi kokku üle neljasaja osaleja.

Lisaks Eesti suurimale kinosaalile, kus sai kuulata tuntud esinejaid Fortineti, Extreme Networksi, Aruba, Qualyse, Allied Telesysi, Microsofti ja teistel teemadel, oli soojas telgis ka näituseala, kus kõiki räägitud lahendusi ja seadmeid ise katsuda sai. Sealt leidis Delli uued tehisaruga arvutid, võrguturvalahendused Fortinetilt ning Thalese lahendused ettevõtetele, mille kohta võis otse ekspertidelt nõu küsida.

Seega oli ühel ja samal päeval ühes kohas koos kogu valdkonna koorekiht, et kogemusi vahetada ja uusi teadmisi juurde saada. Kui nad kõik oleksid korraga kunagisse Eesti suurimasse (alguses üle tuhande koha), kuid nüüd suuremate mugavamate istmetega vaid 325-kohalisse IMAXi saali tulnud, siis polekski ära mahtunud. Osalejad jagunesid aga mitmete ürituste, expo ala ja teiste saalide vahel.

Muidugi ei jõua siin lühikeses postituses kõiki teemasid lõpuni lahti rääkida, aga kokkuvõtlikult juhtus ennelõunal järgmist põnevat.

Kvantpäeva ootus ja küberturbe tulevik: mis meist saab?

Avakõnes rõhutas OIXIO tehnoloogiadirektor Jüri Reitsakas läheneva kvantpäeva olulisust, mil praegused krüptograafia tehnoloogiad muutuvad ebaturvaliseks.

Reitsakas viitas Gartneri uuringule, mille kohaselt on 2029. aastaks kaasaegne krüpto ilmselt murtud seoses kvantarvutite tulekuga.
„Kvantpäev on lähemal kui me arvata oskame,” hoiatas ta ning lisas, et küberturbe tulevikku kujundab suures osas just uue tehnoloogia areng, milleks peavad kõik ettevõtted valmis olema, et mitte jääda vanade ja varsti ebaturvaliste lahenduste juurde.

Eesti Energia võrk pannakse kahte “korvi”

Selleks, et riske maandada, on hea mitte hoida kõiki mune ühes korvis, on vana teada-tuntud tõde. Eesti Energia võrgulahenduses on piltlikult öeldes kaks “korvi”, selgus järgmises ettekandes.

Eraldatud on operatsioonitehnoloogia ehk OT ja infotehnoloogia ehk IT osa. Kui ühes midagi juhtub, jääb teine võrk puutumata.

Eesti Energia IT võrguinsener Alvar Teearu ning Fortineti insener Ahto Tomingas käsitlesid Eesti Energia keerukat võrgustruktuuri, kus on kasutusel 1857 võrguseadet. Teearu selgitas, kuidas ettevõte hoiab operatsioonitehnoloogiat (OT) eraldi infotehnoloogiast (IT), et tagada suurem turvalisus. „Meil on olemas ka nn kill switch, mis lubab OT süsteemil edasi töötada ka siis, kui IT osa rünnaku alla satub,” lisas ta.

Ahto Tomingas märkis, et tootmises on keerulisem reageerida küberrünnakule: „seal on prioriteedid – kõigepealt vaadatakse, et inimestel oleks ohutu, siis seda, et tootmine ei seiskuks ning kolmandaks uuritakse rünnakut.“

Uus NIS2 direktiiv – kas ettevõtted on valmis?

Nii mõnedki esinejad ei saanud üle ega ümber uuest NIS2 direktiivist, mis puudutab juba päris paljusid ettevõtteid.

Diederik Klijn Qualysest ja Harri Uljas OIXIO Cyberist avasid NIS2 teemat, mis toob kaasa täiendavad turvanõuded ettevõtetele.

Klijn tõi näiteks välja, et Hollandis peab lausa ligi kolmandik ettevõtetest vastama NIS2 tasemele, kuid paljud pole selleks veel valmis. Sama ootab ees ka Eestis, kus firmad peavad tegelema küberturbe tugevdamisega kindlate tööprotsesside kasutamise abil.

Tallinna Sadama ja Extreme Networksi koostöö: Fabric, mis osutus lihtsaks

Ingliskeelne nimetus network fabric on selge asjatundjatele, kuid head eestikeelset vastet sellele veel tekkinud polegi – nimetame seda esialgu siis “kangaks”, nagu soovitas Jüri Reitsakas.

Tallinna Sadama IT-taristu arhitekt Reimo Salumets ja Extreme Networksi süsteemide inseneeria juht Timo Leppiniemi jagasid kogemusi sadama võrguseadmete haldamisest. Salumets rõhutas, et Extreme Networksi Fabricu tehnoloogia on lihtsustanud nende võrgu toimimist: „Me saime aru Fabricu lihtsusest, kui ostsime esimesed tuumvõrgu seadmed ja ühendasime need ära – põhimõtteliselt oligi kõik valmis,“ rääkis Salumets.

Timo Leppiniemi lisas, et ExtremeCloudi lahendused lubavadki juhtida tuhandeid seadmeid ja tagada suurema võrguturvalisuse, seadistades korra kõik ära ja siis “unustades”.

Pensando aitab andmekeskuse turvalisemaks muuta (ja jälle see NIS2!)

Arutelu jätkas Sameh El Tawil, kes on AMD Pensando müügidirektor. Tema tutvustas Aruba CX 10000 Distributed Services ehk jagatud teenuste switchi: „See tagab ettevõtetes horisontaalse turvalisuse ning on ehitusplokk, millega saavutada lihtsam arhitektuur ja madalamad kulud.“

Jüri Reitsakas lisas, et Pensando lahendus sobib väga hästi igale virtualiseerimisplatvormile ning on oluline element ka NIS2 nõuetele vastavuse saavutamiseks andmekeskuses.

Microsoft paneb Copilotiga tehisaru töölauale

Päeva lõpetasid ettekanded tehisaru serverite juurutamisest ja Microsofti tehisintellekti mudelist Copilot, mis on nüüd üsna kohe meie kõigi tuntud kontorirakendustes.

Milrem Roboticsi IT-juht Siim Trisberg jagas samuti nende firma kogemust tehisaru lahenduste kasutuselevõtust, rõhutades, kuidas see mõjutab tasuvust ja kasutajakogemust kaitsetööstuse ettevõttes, kus nad tegelevad palju andmete kogumisega looduslikul maastikul ning nende hilisema töötlusega.

Selleks, et Milremi masinad suudaksid keerulises keskkonnas liikuda, tulebki kasutada masinõpet ja tehisintellekti, et välja töötada uued liikumisalgoritmid. Andmeid aga koguneb tohutult ja nende pidev üle pilve liigutamine on võimatu. Sellepärast teevad nad masinõpet kohapeal.

Seejärel tutvustasid Kristian Kallio ja Tommi Lehmusto Microsofti uut Copiloti tehisaru assistenti, mis lubab väga suuri muutusi meie kõigi tööprotsessides ja produktiivsuses. Uutes arvutites on see juba vaikimisi Windowsiga integreeritud, aga igale töökohale saabub Copilot ka siis, kui Microsoft365 pilveteenusega kontoritarkvaras vastav lisa aktiveeritakse.

Copilot aitab paljudes asjades alates pikast dokumendist lühikokkuvõtte tegemisel, ajurünnakutel ideid genereerides või miks mitte soravas keeles äriteemalise e-kirja kirjutamisel. Paljude asjade jaoks ei pea enam menüürägastikes surfama, vaid võib inimkeeli arvutilt küsida, kuidas seda probleemi lahendada.

Tech Club 2024 tõi seegi kord kokku IT valdkonna spetsialistid, kes said ühiselt arutada küberturbe, võrgu- ja andmekeskuste lahenduste ning tehnoloogia tuleviku üle. Nagu näitavad mitmed märgid nii NIS2 direktiivi tähtaegade saabumise kui kvantkrüptograafia mõju puhul tehnoloogiamaailmale, on paljud asjad juba sama hästi kui kohal ja neid ei pea enam kaugest tulevikust ootama.