Ettevõtja, advokaat ja kodanikuaktivist Marti Hääl: “Mõtet on teha midagi siis, kui sa ise usud, et sellega teed kõigi elu paremaks.”
Sissejuhatuseks: “Energiakriisis on üks hea asi – harrastusviroloogidest on saanud hobienergeetikud.”
Lühikokkuvõte Marti esitlusest “Innovatsioon energeetikas”
Alexela kontsern
- Kõik algas treilerite tootmisega (Tiki/Bestnet), mis laienes metallitööstuseks.
- Põlevkivikeemia, mille põhiosa on Kiviõli Keemiatööstus, märksõna on B2G, mis ei tähenda business to government, vaid brown to green.
Pruunenergeetikaga on 2 võimalust – kas muuta kliimaneutraalseks või lõpetada. Oluline – põlevkivil on tulevikku, kui sotsiaalset litsentsi selle kasutamiseks ära ei võeta.
Põlevkivist on võimalik tulevikus väärindada süsinikuneutraalseid keemiatooteid (nt di-happeid polümeeride tootmiseks, 3D printimiseks jne). Põlevkivist ei pea tootma õli, ega ammugi seda elektriks põletama.
- Roheenergeetika
Alexela Energiakaubamaja
Alexela käest on võimalik saada kõik tänapäeval kasutuselolevad- ja tuleviku energiakandjad.
Alexela on energia kui teenuse pakkuja, mitte energiatoodete/kaupade müüja. Monokütuse tarbijad muutusid tänu kriisile eri liiki energia tarbijateks. Tarbijat huvitab energia, mida ta tarbib, mitte see, millest see toodetakse. Selles ongi valdkonna tulevik.
Alexela turuosa on seal 20+% ja kuigi Alexelat teatakse eelkõige tanklaketi järgi (olles endiselt suurima tanklate arvuga kett Eestis), siis bensiini ja diisli müügi osakaal Alexela energeetikaäris on alla 50%.
Alexela – rohenovaator
- oma valdkonna kõige jätkusuutlikum ettevõte1
- spontaanne tuntus 80%2
- viie rohemeelsema ettevõtte hulgas2
- Rohetiigri kaasasutaja, energia teekaart
- 2030 süsinikneutraalsus ESG strateegia keskmes
- Kultuurisõber 2015, 2018 ja 2020 annab jõudu kultuurile ja spordile
- töötajate rahulolu-uuringu põhjal soovitab 89% Alexelat tööandjana
1Sustainable Brand Index 2021 ja 2022 uuringud
2 Kantar Emori 2022 uuring
Väärtuspõhine organisatsiooni juhtimine
Väärtuspõhine juhtimine on ettevõttes oluline ja seda kinnitab ka töötajate rahulolu-uuring. Näide: Putukate “drive-in” tanklates pole tehtud selleks, et kirjutada selleteemalist artiklit, vaid selleks, et kujundada inimeste suhtumist elurikkusesse. Samal ajal on Alexela saanud kohalikelt omavalitsustelt ettekirjutusi nende niitmata maalappide eest, mis elurikkust taastavad 🙂
Eurodirektiivid energiamajanduse sektorile
2022 – 2030 peab energiaimport olema asendatud 87% ulatuses roheenergiaallikatega – kohaliku ja imporditava vesiniku-, tuule-, päikese-, biometaani energia ja energiatõhususega. Punkt. Tehtud!
Kui EU “kliimaneutraalsus 2050” projekt oli juba väga ambitsioonikas, siis uus “Repower EU – Fit for 55” keeras oma fantaasiarikkusega sellele niipalju vinti peale, et sektoril puudub tegelik arusaam selle elluviimise võimalikkusest.
Ideed seal pole halvad, aga ühiskond ei suuda seda kõike vastu võtta, ära seedida ja reaalselt kinni maksta. Investeeringutest rääkimata, on projekti kulu, mis kõik läheb tarbijahindadesse, nii suur, et sellele ei suuda keegi vastust anda, kuidas seda “kinni maksta”.
Rohepöörde köögipoole pealt vaadatuna puudub tegelik arusaam, kas sellistest ebareaalsetest projektidest tuleb ettevõtjal juhinduda, või mitte. Iga otsus, mis tõelise hiromandina tuleb teha, on mõõdetav sadades miljonites ja valesid otsuseid tehes tuleb see raha lihtsalt korstnasse kirjutada.
Selliseid heitekoguste kvoodisüsteemi direktiive tuleb paljudesse sektoritesse: transport, metsandus, maakasutus, põllumjandus jne.
Asi on üles ehitatud elektrifitseerimisele. Kütuste põletamise asemele käitada masinaid elektriga on loomulikult efektiivsem ja ühiskonnale kasulikum, aga me elame elektri(taristu)süsteemis, mis on ehitatud “vanas maailmas”. Taristu on ehitatud ajal, kui Eestis oli 1-2 elektrijaama. Täna on ametlikult Eestis elektritootjaid (elektrijaamu), kes lülitatud sellesse taristusse, üle 15 000. Need 15 000 annavad alla kolmandiku Eesti taastuvelektrist. Probleem/vastuolu on ilmne, sest juba on võrguga probleeme, aga 2/3 on veel minna. Aastaks 2030 peab olema süsteemis “olemas” ka see 2/3, aga kuna energeetika baseerub füüsikal ja tarbimise/tootmise bilanssi (nii palju, kui on tarbimist, peab olema ka tootmist ja vastupidi) ei saa lahendada tootmise suurendamisega (päikest ja tuult juurde keerata ei saa), siis lahendus on elektri ülejäägi hetkel väiketootjate taristust väljalülitamises, kuna salvestuslahendusi Eestis lihtsalt pole. Jaotusvõrgu ebapiisavusest ja nõrkusest pole mõtet rääkidagi, sest kõige olulisem lõik on transport tootjast tarbijani, just sellel hetkel, kui tarbija seda vajab.
Eestis on vastu võetud seadus, mis ütleb, et on jäänud 7 aastat taastuvenergia 100% saavutamiseks, mis tähendab minimaalselt 5 miljardit € investeeringuid tootmisvõimsustesse. Aga ilma salvestuse ja reguleeritavate elektrijaamadeta pole see ikkagi võimalik. Uusi tootmisvõimsusi, ilma salvestuslahendusteta, pangad täna juba enam ei finantseeri.
Salvestusvõimalused
Salvestuseks on 2 võimalust – lühi- ja pikaajaline. Lühiajaline salvestus tähendab kuni 10 tundi. Lühiajaliseks on võimalusi palju. Kasvõi näiteks elektriautode ja kodused akud. Pikajalisega on keerulisem. Euroopa on pannud kõik kaardid vesinikule. Alexela investeerib ka hüdropump akumulatsioonile.
Energiamajanduse innovatsioon
Tuule- ja päikesepargid on ammu olemas. Eesti on rohelise energia vaatenurgast oluline biogaasi tootmine – sitast saia tegemine 🙂
Toore on sõnnik, toidu- ja loomsed jäätmed. Eestis tekib aastas umbes 4 miljonit tonni sõnnikut ja 100 000 tonni biolagunevaid toidujäätmeid. Sellest täna väärindatakse alla 15%. Viiekordne kasvupotentsiaal on olemas. Kasv on väga oluline, kuna lahendatakse mitu probleemi korraga – põllumjandussektori heitmeprobleem (põllumajanduses tuleb samasugune CO2 maks, nagu on mujal) ja roheenergia tootmine.
Biogaas ja rohegaas
- Biogaas – metaani sisaldus on 50-60%
- Rohegaas – metaani sisaldus on 97-98%
Rohegaasi kvaliteet on sama, mis fossiilsel maagaasil, olles kasutatav igal pool, kus seni kasutati maagaasi, ega vaja mingeid ümberseadistusi. Kasutatav transpordisektoris, aga ka näiteks reguleeritavas tipukoormuse elektrijaamas. Seda enam, et see on kohalik ja tranpordi(impordi)sõltuvust pole.
Illustreerimiseks:
- 1 lehma sitast saab 200 kg biometaani aastas ja selle gaasiga sõidab 1 sõiduauto 5000 km.
- 1 leibkond “toodab” 130 kg biojäätmeid ja sellega saab sõiduauto sõita vaid 200 km.
- 1 biometaanil sõitev sõiduk “teeb” süsinikneutraalseks oma diiselanaloogi.
Biojäätmeid väärindades saame neljakordse kasu:
- toodame puhast biokütust
- katame tipukoormuse kohaliku taastuva ressursiga
- vähendame kasvuhoonegaaside heidet rasketranspordis
- biometaani tootmisest tekib kõrvalsaadusena kasulik väetis põllumajandusele
Energiasalv
Maailmas on umbes 140 hüdrupump akumulatsioonijaama. Neid hakati ehitama tuumajaamade juurde, et muuta tuumajaamad juhitavaks (tuumajaamade käivitamine ja seiskamine on ülipikk protses). Tehnoloogia ei ole uus ja põhimõte on lihtne – ületootmise ajal pumbatakse vesi üles ja puudujäägi ajal lastakse vesi alla, tootes sealjuures elektrit.
Seni on ehitatud nii, et alumine on meri ja ülemine naiteks järv(reservuaar) mägedes. Innovatsioon Eestis, kohalikest geotehnilistest tingimustest tulenevalt, seisneb selles, et meil on vastupidi – alumine reservuaar on 500 m maa all.
Lisaks sellele, et salvestuslahendus pakub varustuskindlust ja energiajulgeolekut ning taskukohast hinda ja kekkonnasäästu, on projektil veel mõned argumendid:
- Argument #1
Kui projekt käima läheb, siis aastani 2050, hoitakse ära 16 miljonit tonni CO2, mis muidu õhku paisataks. Selle väärtus praeguste hindade juures on riigi eelarvele kokkuhoidu 1,2 miljardit eurot. Kogu projekti maksumus 650 miljonit €, seega on kasu 2 korda suurem.
- Argument #2
Alumise reservuaari kaevamisel tuleb maapinnale 15 miljonit tonni väga kvaliteetset graniiti, mida saab kasutada näiteks teede ehituses, mis tänu oma kvaliteedile tõstaks teede kvaliteeti oluliselt. Täna kasutatakse teede ehituses lubjakivi killustikku, mille tugevus on oluliselt madalam graniidi omast. Positiivne efekt võiks olla umbes 800 miljonit €, hoides kokku tee hoolduseks ja remondiks kasutatavat raha.
Vaatamata neile argumentidele pole seni koostööst riigiga midagi välja tulnud.
Kikilipsuprobleem
Meil on Eestis teatud arv tunde, mil turul on elektrienergia puudujääk ja teatud aeg, mil on elektri ülejääk. See tuleneb sellest, et kogu regioonis, mis ühtsesse võrku ühendatud, on umbes samad ilmastikuolud (tuul, päike) ja tootmise tõusud/mõõnad on samad.
Paldiski energiasalv suudaks ära lahendada suure osa tootmise/tarbimise kõikumisest – salvestades ületootmise ajal energiat ja andes puudujäägi ajal energia kasutusse (heleroheline osa skeemil).
Energiasalve tasakaalumudel
Graafik kirjeldab peamiselt mittejuhitaval taastuvenergial põhineva Eesti elektritootmise ja -tarbimise tasakaalu ajas aastal 2031 (nulljoon), millel nulljoonest allpool asuv tootmisest puudujääv energiakogus (ca. 40-50% ajast) kaetakse salvestite ja biometaanist elektritootmisega ning nulljoonest ülalpool asuv osa tarbimist ületavat energiakogust koos salvestamise tarbeks kasutatava ületoodetud energiakogusega (50-60% ajast). Graafik ei kirjelda juhitavate Eesti elektritootmiste poolt toodetud energiat (koostootmisjaamad, Auvere).
Kokkuvõtteks – mida on rohepöörde õnnestumiseks vaja?
- julgust tunnistada, et senine plaan meid enam edasi ei vii
- uut tasakaalustatud strteegiat ja konkreetset tegevuskava (arengukava pole plaan)
- elluviimise eest vastutavat juhti
- soodustavat ja konkurentsivõimelist investeerimiskeskkonda
- usaldust ja koostööd erasektoriga
Ronald Reagan: “9 most terrifying words in english language: I’m from the government and I’m here to help.”