Nagu kellavärk kõlab igal tööpäeva hommikul kell 8.30 OIXIO IT kontoris imperatiivne naishääl: “Kell pool üheksa algab kilvadrill! Indispositsioon osalusest ei vabasta ja moora pole sallitav!”
Kas tead?
Kes ja millal võttis eesti keeles kasutusele sõna “mälumäng”?
Vastust vaata artikli lõpust.
Algab ajutrenn
Tegelikult pole asi üldse nii ametlik ja konkreetne, vaid puhkenurka koguneb kümmenkond huvilist (OIXIO mälumängu klubi liikmed ja kiibitsejad), kes vastavad Postimehe viktoriini ja mälumängupiibli küsimustele. Küsimused loeb ette sama naishääl, mis kuulub Katrinile ja kohalolijad püüavad leida õige vastuse. Postimehe vastustega on keerulisem (mõnikord vastust ei leitagi), aga Tiit Naaritsa koostatud Mälumängupiibli küsimustele hüütakse vastuseid lihtsalt läbisegi. Mingit võistlust, ega üksteisele ärategemist ei ole.
Kord kuus on asi pisut tõsisem
Pooleteiseks tunniks koguneb OIXIO mälumänguklubi õppeklassi ja kilb toimub klassikalisel moel – klubiliikmed jaotatakse kahte võistkonda ja iga osaleja saab esitada 2 küsimust vastavalt eelnevalt kokkulepitud teemal.
Peale viktoriini lüüakse punktid kokku ja võitjatiimi kuuluja saab oma arvele 1 punkti. Aasta lõpus liidetakse punktid kokku ja selgub aasta kõige targem oixiokas, keda ootab au, kuulsus ja väike auhind.
Ühiselt süüakse alati ka kohaletellitud lõunat – igati mõnus vaheldus asjalikule kontoriõhkkonnale.
Nii on see toimunud juba 2021. aasta detsembrist alates. Klubiliikmete arv on varieerunud 10 ja 15 vahel, sest inimesed vahetavad töökohti ja hobisid ning aegajalt tõstavad ka Eestimaa iivet.
“Arendav ja mõnus seltskond,” kommenteeris kord üks külalisesineja. Selle kommentaariga tuleb nõustuda.
Sõna “mälumäng” võeti kasutusele Valdo Pandi algatusel 1960. aastal. Mälumäng ehk kilb on mäng, kus mängijad (üksikult või võistkonniti) üritavad esitatud küsimustele õigesti vastata. Õigete vastuste eest jagatakse punkte ning võidab kõige rohkem punkte teeninud mängija või võistkond. (Allikas: Vikipeedia)
