Tarneahela juhtimine on teema, mida ei ole võimalik üle tähtsustada. Ei kujuta ettegi, et keegi võtaks poole oma teenitud kasumist sularahaautomaadist välja ja süütaks rahatähed lihtsalt põlema.
Juhtimata tarneahel on sageli põhjuseks nähtamatute kulude tekkimisele. Samas, ettevõtluses lepitakse tihtipeale liiga kergekäeliselt sellega, et varjatud (või ootamatud) kulud tarneahelas poole kasumist ära söövad, kirjutab digitaliseerimisekspert Indrek Sabul.
Seega, ettevõtte kasumlikkus on otseses sõltuvuses tarneahela tulemuslikust juhtimisest.
Tihtipeale on aga probleemiks, et raamatupidamises kasutatav kuluarvestus ei ole piisav tarneahela tulemuslikkuse hindamiseks.
Raamatupidamises kajastatakse sageli kulusid kontoplaanist lähtuvalt summeerituna ja neid ei jagata protsesside vahel. Seetõttu jäävad sellised kulud tarneahela vaates “nähtamatuteks”.
Miks on tarneahela juhtimine oluline ja kuidas kulukust arvutada?
Tarneahela juhtimine on sama oluline kui igakuine tulude ja kulude analüüs. Tarneahela kulud võib jaotada järgmistesse gruppidesse:
- Tootmiskulud (sh materjalid, tööjõud, seadmed, hooned, energia jt);
- Tarneahela halduskulud (sh. tellimuste kulu, klienditeeninduse kulu, tagastuste ja reklamatsioonide haldus jt);
- Laokulud (sh varud, hooned, sisseseade ja kulumaterjalid, tehnika, tööjõud, kvaliteedikontroll jt);
- Jaotuskulud (sh transport ja logistika, kindlustus, tollikulud, tagastus jt);
- Kapitalikulud (sh seotud kapital laovarudes, tootmises, krediidikulud jt);
- Paigalduse, garantii ja hoolduskulud (juhul, kui ettevõttes need protsessid on olemas)
Tarneahel kui võimalus säästa kuludelt
Tarneahel koosneb paljudest erinevatest lülidest ja kuludest. st.. Suurem enamus kulusid on tavaliselt ette teada (planeeritud kulud).
Näiteks tooraine hind, tööjõu kulu, transport jt. Kuid paljudel juhtudel lisanduvad klienditeeninduse, tootmise või logistika käigus mitmed ootamatud või täiendavad kulud.
Näiteks hilinemiste vältimiseks erakorralised tooraine sisseostu- või transpordikulud, tootmisseisakust tingitud kulud (trahvid tarnimata kauba eest või erakorralised seadmete remondikulud).
Lisaks eelpool nimetatud “nähtamatud” kulud (näiteks kapitali- ja finantskulud suurte laovarude puhul, ladustamiskulud, tellimuste ja klienditeeninduse administratiivkulud, kvaliteediprobleemidega seotud kulud, põhivarade amortisatsioonikulud jt).
Ei ole ka harvad sellised juhused, kus müügihind on kalkuleeritud lähtuvalt omatootmise kulukusest, kuid viimasel hetkel selgub, et suur osa tootmisprotsessidest on vaja ülekoormuse tõttu kallima hinnaga sisse osta.
Ka ülekvaliteet on liigne kulu. On mõistetav, et südametunnistus sunnib tootma maksimaalse kvaliteediga toodangut, kuid arvestama peab ikkagi ainult kliendi kvaliteedinõuetega. Juhul, kui klient ei ole kõrgeimat kvaliteeti tellinud, vaid ostab ainuüksi odavat hinda, siis sellisel juhul maksab tootja ülekvaliteedi oma kasumi arvelt ise kinni.
Need ja ka mitmed teised ootamatud ja “nähtamatud” kulud ongi tavaliselt põhjuseks, miks majandusaasta lõpus ei ole tulemused sellised, nagu loodetud. Kuigi kõik projektid ja tehingud olid eelarvestatud parimate kavatsustega ja kasumlikult, võib planeeritud kasum ikkagi olla aasta lõpuks “ära põlenud”.
Üldistatuna saab põhjused jagada kolmeks:
- Raamatupidamislik kulude jaotus ei ole piisav tarneahela tulemuslikkuse juhtimiseks;
- Puudub piisav tarneahela juhtimise kompetents;
- Protsesside jälgitavus ei ole piisavalt tagatud, mistõttu on paljud vajalikud andmed on kas raskesti kättesaadavad või ebausaldusväärsed.
Tarneahela protsessid on võtmetähtusega
Nii tulud, kui ka kulud tekivad aga alati mingi protsessi tulemusena. Seega, kulude juhtimiseks peame hoolikalt juhtima protsesse ning muutma nad võimalikult optimaalseks.
Tähtis on keskenduda tarneahela protsessides kogukulude kontseptsioonile (ingl. k. TCO – Total Cost of Ownership).
Kogenud tarneahelajuhtidel on oma metoodika, kuidas seda teha ja milliste mõõdikute (ingl. k. KPI – Key Performance Indicator) abil protsesside ja kogu tarneahela tulemuslikkust mõõta.
Näiteks läbi ostuplaneerimise protsessi parendamise saame mõjutada varude käibekiirust, mis omakorda vähendab laokulusid ning ka kapitalikulusid.
Logistika juhtimine mõjutab otseselt nii jaotuskulusid, kui ka lao- ja tootmiskulusid. Kuid mitte ilmtingimata positiivselt.
Näiteks võib transpordikulude sunniviisiline vähendamine võib tegelikkuses hoopis suurendada nii laokulusid, kui ka tootmiskulusid.
Parenduste keskmes on kogenud tarneahelajuht
Ei ole piisav, kui optimeerida üksikuid tarneahela protsesse, vaid kogu ahel peab olema ühtlaselt tugev ja hea tervise juures.
Vihjan siinkohal tarneahela juhi rolli tähtsusele protsessijuhtimises ja ettevõtte ärikasumi suurendamisel.
Suuremates ettevõtetes on olukord enamasti hea. Tarneahelajuht on ametis ja koordineerib erinevate protsesside koostööd, optimeerib neid ning aitab sellega kaasa tarneahela kogukulude vähendamisele.
Mida aga teha, kui ettevõttes tarneahela juhti ei ole?
Kas sama töö võiks ära teha tootmisjuht, logistikajuht või ostujuht?
Põhimõtteliselt jah, kuigi ühe valdkonna juhil võib olla keeruline teisi valdkondi olulisel määral mõjutada.
Kõik sõltub eri valdkondade juhtide omavahelisest koostöövõimest.
Pigem siiski on soovitav tarneahela juhi roll hoida ühe valdkonna juhtimisest eraldi, sest paratamatult eelistab iga valdkonnajuht just oma valdkonna probleemide lahendamist ning suure pildi vaade võib seetõttu hägustuda.
Tarneahela juhi teenust saab ka sisse osta
TalTech on juba mitme aasta vältel koolitanud häid tarneahela juhte, kuid neid on endiselt liiga vähe.
Seetõttu on heaks alternatiiviks tarneahela juhi sisseostu teenus.
Väiksemates ja keskmise suurusega tootmisettevõttes võib olla täiesti piisav, kui renditud tarneahela juht on kohal mõned päevad kuus ning aitab valdkonna juhtidel optimeerida protsesse, koordineerida omavahelist koostööd ning aidata muuta tarneahel tervikuna oluliselt tulemuslikumaks.
Lisaks on see ka oluliselt odavam, sest tasu makstakse vaid üksikute päevade eest.
Tarneahela probleemid
Kui raha on tarneahelas juba kord põlema läinud, siis teeb ta seda halastamatult iga päev. Mida kauem viivitada tarneahela probleemide lahendamisega, seda rohkem jõuab ära põleda.
Ilmselt on paljud ettevõtjad mõelnud, et peaks tarneahela tulemuslikkuse üle vaatama, tegema protsesside analüüsi ja püüdma muuta oma ettevõtte tarneahelat efektiivsemaks.
Kuid kas selline üldine ja pehme sõnastusega eesmärk motiveerib ka kiiresti tegutsema?
Või peaks siiski nimetama asju otse ja õigete nimedega: “Peame koheselt lõpetama raha põletamise tarneahelas!”.
Soovitame lugeda ka Oixio Digitali artiklit, kus selgitame, millised eeldused loob tarneahela digitaliseerimine suuremateks ärimuutusteks.
Kui Sul tekkis mõtteid ja soovid meiega arutada, kuidas oma ettevõttes tarneahelat efektiivsemalt juhtida saab, võta meiega ühendust.
Võta ühendust ja küsi lisa
Indrek Sabul
Linkedin