Kriisiaeg on muutnud kardinaalselt meie majandust ja sotsiaalset elukorraldust. Oleme väga kiiresti kohanenud kaugtööga ja e-õppega. Meie lapsed on ülehelikiirusel õppinud kasutama digitaalseid vahendeid ja nende arvutikasutamise oskus on päevadega mitmekordistunud. Nädalatega oleme kogu kontoritöö muutnud digitaalseks, mistõttu saame teha kaugtööd. Kuid kuidas on lood tootmises? Kas oleme suutnud ka sama kiiresti digitaliseerida tootmist ja tarneahela juhtimist tervikuna?
Ärilehe intervjuus ütles Eesti turundajate liidu juhatuse liige Martin Rauam: “Kui tavaline majanduskriis eraldab terad sõkaldest ning tugevamad jäävad ellu ja nõrgemad lahkuvad areenilt, siis praegu toimuval seda loogikat ei ole”. Tõepoolest, ainuüksi ettevõtte suurusest või rahakoti paksuses ei ole hetkel palju kasu. Vaatame kasvõi meie lennunduse-, turismi- või laevandusettevõtteid.
Viimase kahe kuu võtmesõnad on olnud kiirus, õppimisvõime ja julged otsused
Sündmused on arenenud pöörase kiirusega ning need ettevõtted, kes suutsid samas tempos kriisile vastata, on pääsenud kergemini. Kõige kiiremad on ehk isegi võitnud. Kaubandusettevõtted on olnud nutikad ja püüdnud e-kanalite kaudu võtta maksimumi. Uusi e-poode on lisandund palju ning neid tuleb aina juurde. Kiire reageerimise korral saab korraliku e-poe püsti ainult 10 päevaga.
Kriisiga toimetulek sõltub suurel määral meie õppimisvõimest ja andmetest, mida selleks kasutada. Hea näide on puidutöötlemise ettevõte Barrus AS, kes on juba aastaid panustanud digitaliseerimisse. Barruse juhtkonna sõnul on digitaliseerimine lausa ärivajadus. Tänu sellele on nad täna konkurentidest paremini “relvastatud” kiireteks muutuste juhtimiseks. Automatiseeritud tootmisliinid ja digitaalsete andmete olemasolu on andnud võimaluse paremaks andmeanalüüsiks ning kiireteks, kuid samas argumenteeritud äriotsusteks.
Viiruse mõju majandusele on andnud meile mandaadi olla julge. Kuid mitte hulljulge, kes huupi lahmib. Kasutades andmeanalüüsi ja empaatiavõimet peame julgema radikaalselt muuta oma senist mõtteviisi ja looma “kastist välja” ulatuvaid lahendusi. Näiteks on Trend Watching portaal kokku kogunud üle 600 innovatsiooninäite, mis on loodud paari kuuga koroonakriisi ajal.
Digitaalsus – tootmisettevõtte kindlustuspoliis
Tootmisettevõttes töötab reeglina palju inimesi. Viiruse leviku tõkestamiseks peavad aga just inimesed hoidma distantsi. Mitte masinad ega arvutid – ainult inimesed. Nagu artikli alguses sai mainitud, siis kontoritöö digitaliseerimisega on ettevõtted suurepäraselt toime tulnud. Kodukontorid ja kaugtöö on muutunud uueks normaalsuseks. Digikanalid võimaldavad tõhusalt ja kulusäästlikult teha igapäevatööd, pidada videokoosolekuid ja suhelda klientide ja partneritega.
Keerulisemad on lood aga tootmises. Töökeskustes on palju inimesi koos, mistõttu on ohutu distantsi hoidmine raske. Seetõttu on ka paljud pidanud oma tootmist kas koomale tõmbama või ajutiselt sootuks sulgema. On aga tõenäoline, et viirus ei kaogi enam ja mõistlik distants inimeste vahel muutub sotsiaalseks normiks. Ainukeseks võimaluseks sellises olukorras ellu jääda on tootmine digitaliseerida vähemalt sellisel määral, et ühes töökeskuses ei peaks töötama rohkem kui kaks inimest. Seega – kriis ise on defineerinud meile digitaliseerimise lähteülesande. Nüüd jääb vaid leida parim moodus, kuidas seda saavutada.
DMEXCO värske uuringu kohaselt hindab 70% DACH regiooni (Saksmaa, Austria, Šveits) ettevõtetest, et koroonaviirus kiirendab nende digitaliseerumist olulisel määral.
Digitaliseerides tootmisettevõtet hoolime me nii oma töötajatest, luues neile ohutu töökeskkonna kui ka oma klientidest ja koostööpartneritest, kes meie toodangut vajavad. Digitaliseeritud ettevõte on ka oluliselt efektiivsem ja kasumlikum, mis kindlustab jätkusuutliku homse. Lisaks on digitaalsus parim viis uute toodete ja teenuste loomiseks. Just tehnoloogial põhinevaid uuendusi on turg hetkel kõige rohkem valmis vastu võtma.
Tark digitaliseerimine algab digidiagnostikast
Endiselt toetab EAS tootmisettevõtteid digidiagnostika läbiviimiseks. Digidiagnostika on suurepärane võimalus välja selgitada ettevõtte peamised kitsaskohad ja valida nende lahendamiseks parimad võimalikud lahendused. Digidiagnostika tulemusena saab tootmisettevõtte tervikliku tegevusplaani digitaliseerimiseks. Loomulikult saab praegusel ajal suure osa digidiagnostika töödest läbi viia videosilla vahendusel.
Võta ühendust ja küsi lisa
Indrek Sabul
Linkedin