Tehisintellekti ja arvutite areng sunnib meid küsima, kas tulevikus on veel inimestel kontoris midagi teha või muutume vaid osavateks operaatoriteks, kes annavad masinatele suusõnalisi käske ja vaatavad siis tulemuse kiirelt üle?
Seda, kas meid tõesti kontorist välja visatakse, pole ilmselt lähiajal karta, aga nagu näitavad infotehnoloogia arengud, tuleb meil hakata tegema hoopis muid asju ja hoopis muudmoodi, sest paljud rutiinsed tööd, mis võtsid minevikus enamuse tööajast, on muutunud masinate jaoks lihtsalt tehtavaks. Meil pole nende tegevustega enam vaja aega raisata.
Kuid mida teha selle uue tekkinud vaba ajaga, mis kõikvõimalikule nokitsemisele Exceli tabelites ja Wordi dokumentides või isegi e-kirjade saatmisele kulus?
Selle küsimuse vastuses peitubki meie töökohtade tulevik. Just selleks on meil vaja oma kontorisse ja koju uusi töövahendeid ja oskusi.
Siin on viis ennustust, mis võib meid kontoris juba üsna lähemal ajal oodata, sest muutused riistvaras, tarkvaras ning töökorralduses toimuvad praegu väga kiiresti.
#1 Töökoht vastavalt iga inimese erilisusele
Kuna töökohti hakkab täitma uus noorem põlvkond, muutuvad paljud töökorralduslikud asjad, sest vahepeal on inimeste tausta, vanuse ja oskuste osas toimunud suured muutused.
Alternatiivne tööjõud, nagu lepinguline ja tähtajaline muutub üha tavalisemaks, muidugi suureneb ka kaugtöö osa, sest paljud nooremad inimesed ongi juba harjunud koroona-ajast eemalt tööd tegema. IT ja tehnilised vahendid virtuaalkoosolekute, pilveteenuste ning peagi saabuvate virtuaalsete (3D) töökeskkondadega ja avataridega ainult soodustavad seda ning liidavad kaugtöölise paremini meeskonna osaks.
Kokku moodustuvad enamustes ettevõtetes hübriidkontorid, kus osa töötajaid töötavad eemalt ja osa kohapealt ning saavad omavahel hakkama suheldes ja ühiseid projekte tehes.
#2 Uued oskused tulevad hinda, eriti aga masinatega suhtlemise oskus
Kui sajandivahetusel olid kontoriinimeste tähtsamate igapäevaoskuste seas Exceli funktsioonide tundmine ja kontorikombainiga vilunud tegutsemine, siis nüüd seda enam vaja pole – vastupidi, noored ei taha arhailisest kontoritehnikast enam midagi teada.
Hoopis olulisemad on kiire ümberõppimise oskused ja pidev enesetäiendamine, eriti just tehisintellektiga suhtlemise õppimine. Kuigi suured keelemudelid eesotsas OpenAI loodud ChatGPT ja Google Bard´iga oskavad vastuseid anda ükskõik millistele küsimustele, peab inimene oskama küsida ja oma päringut täpselt vormistada.
Hinnas on ka teine oskus – küsimustele saadud masina vastuste kontrollimine. Tehisintellekt ikka veel eksib, eriti just keerulisemates inimlikumaid teemasid puudutavates küsimustes ning faktikontroll muutub iga kontoriinimese vajalikuks igapäevaoskuseks.
Lisaks peab oskama kasutada ka erinevaid kaugtöö vahendeid ja võimalusi, aina tähtsam on näiteks esinemisoskus siis, kui kõik osalejad on virtuaalkoosolekul ekraanide taga ja vaja on end ekraanil arusaadavaks teha.
Kaugõpe pole samuti enam tulevik, vaid praegune reaalsus, mis on mugav nii tööandjatele kui ka töötajatele. Veebis saab kiirelt õppida ning see tagab töötajatele ühtlasema taseme uute oskuste omandamisel.
#3 Töö organiseerimine on tähtsam kui kunagi varem
Kaugtöö levikuga selgus, et valdav enamus inimesi teeb kontoritööd kodus palju kauem ja kellast kellani töötamine muutus väga raskeks. Oli ka neid, kellel kodus tekkis liiga palju tähelepanu hajutajaid (lapsed, koduloomad, kodused tööd), et eemal töö tegemisest ei tulnudki midagi välja.
Mõlemad äärmused olid tulemuste poolest kehvemad variandid, kui kellast kellani kontoritöö.
Seega peab tulevikutöö olema palju paremini organiseeritud. Töötajatel on õigus olla töövälisel ajal kättesaamatu, töö ajal aga peab saama teha koostööd sõltumata asukohast.
Koosolekud ei pruugi olla nii tähtsad, kuid oluline on samadele materjalidele ligipääs mugavate pilveteenuste kaudu: vestlused suhtlustarkvara abiga, jagatud dokumendid pilves, koos samade tekstide redigeerimine ja muu selline on olulisem, kui kohapeale füüsiliselt koosolekule kogunemine.
#4 Hübriidkoosolekutel on mõned inimesed kohal, mõned osalevad virtuaalselt
Selleks, et uut tüüpi töökorralduses kokku viia kaug- ja kohapeal töötajad, on vaja uusi tehnilisi lahendusi, millest oleme juba blogis kirjutanud: selliseid, mis ühendavad sujuvalt koosolekuruumis füüsiliselt kohal olevad inimesed ja kaugtöötajad.
Koosoleku juhatajal on neid kõiki lihtne koosolekutarkvara ja -riistvaraga jälgida ja juhtida. Need, kes istuvad koosolekuruumis, näevad kõiki kaugtöölt liitunuid ning need, kes on kodus või reisil, saavad muretult osa nii video- kui heliülekande abil kontoris toimuvast.
Eraldi video-operaatorit ei pea selleks palkama, sest näiteks Logitechi koosolekukaamerad oskavad ise videopilti rääkija peale suunata ja pilti jagada, nii et kõik osalejad oleksid nähtavad.
#5 Töökoht oma potitaimede ja riiulividinatega on minevik, jagatud töökohad tulevik
Kui osad inimesed töötavad vaheldumisi kontoris ja kodus, siis kuidas organiseerida sobivalt töökohti ja paigutada inimesi ruumidesse? See on ettevõtete jaoks suur väljakutse, sest üks kontoritool ja üks laud ei võrdu enam ühe töökohaga.
Pole mõtet hoida pooltühje kabinette, kuhu tullakse tööle vaid mõni kord nädalas, nii inimestele kui tööandjatele on jagatud töökohad palju mõistlikum valik. Inimene saab siis ise valida endale vajaliku tiimi ja lauakaaslase, tööandja aga võib tegutseda väiksematel pindadel, kuna korraga pole kunagi kõik töötajad kohal.
Selle jaoks on uus riistvara juba olemas. Näiteks Logitech Dock Flex, millest kirjutasime blogis, aitab luua igal laual kasutaja jaoks vajalikud ühendused ning näitab ekraanil ära, kes parasjagu sel töökohal istub ning millal tagasi jõuab.
Mis meist saab?
Tehnoloogia ja tehisintellekti edusammud muudavad töömaailma kiiresti ning kuigi inimeste väljaviskamist kontorist pole lähiajal oodata, on selge, et paljud rutiinsed tööülesanded muutuvad masinate jaoks lihtsamaks. Seega peame edaspidi ikkagi keskenduma oma uute oskuste arendamisele, eriti aga oskustele suhelda tehisintellektiga ja kontrollida masinate vastuseid. Kõik peavad olema valmis väikeseks ümberõppimiseks või mõnes valdkonnas põhjalikumaks enesetäiendamiseks ja siis tulevad need muutused kasuks nii töötajatele kui ettevõtetele.