Viisime Eesti raamatupidajate seas läbi küsitluse ning palusime neil välja tuua ühe mure, millega nad oma igapäevatöös – seoses tarkvaraga – kõige enam kokku puutuvad. Tulemused olid ühelt poolt aimatavad, kuid nende ulatus siiski üllatav. Alljärgnevalt toob Oixio Digitali müügijuht Rauno Raid välja viis kõige enimlevinumat muret, millega raamatupidajad endiselt silmitsi seisavad.
- Ajale jalgu jäänud kasutajaliides
- Suur käsitsi tehtava töö osakaal ja vähene automatiseeritus
- Madal digitaliseerituse tase
- Paindlikkuse puudumine aruandluses
- Puudulik integreeritus teiste olemasolevate tarkvaradega
Julgen väita, et nende väljakutsete lahendamine esimesel võimalusel on nii raamatupidaja igapäevatööd kui ka ettevõtte tulevikku silmas pidades märkimisväärselt oluline. Ometi, hoolimata sellest, et maailm meie ümber on pidevas muutumises, ei kiirusta me vananenud majandustarkvara välja vahetama. Miks me seda ei tee? Miks me ei ole valmis lahendama raamatupidajate viite suurimat muret? Seda on raske öelda, aga katsume sellele küsimusele saada vastuse, rääkides igast väljakutsest eraldi.
Ajale jalgu jäänud kasutajaliides
Probleemi paremaks illustreerimiseks viin teid ajas natukene tagasi. Veel paarkümmend aastat tagasi oli Nõukogude Liidu autotööstuse toodang meie tänavapildis igapäevane nähtus. Nüüdseks on legendaarne Lada tänavapildilt kadunud ja asendunud oluliselt modernsemate sõiduvahenditega, alustades Škodast ja lõpetades Teslaga. Tuleb tunnistada, et peamine eesmärk on neil kõigil ajas samaks jäänud – toimetada teid punktist A, punkti B. Tõsi, viimati nimetatud masinad teevad seda oluliselt mugavamalt ja turvalisemalt. Just lisaväärtuse nimel olemegi muudatusega meelsasti kaasa läinud.
Samal ajal oleme endiselt valmis kasutama tarkvaralahendusi, mis on ettevõttes juurutatud kümme või enam aastat tagasi. Sealjuures nägemata võimalust võtta kasutusele kaasaegsem tarkvara, mis aitaks tänapäevaste väljakutsetega hakkama saada. Kaasaegne kasutajaliides on teinud esteetilise poole pealt hoomamatu hüppe edasi ja on üles ehitatud selliselt, et kõik olulised funktsioonid on lõppkasutaja jaoks tööriistaribal ikoonidena välja toodud. Puudub vajadus rippmenüüdes ekselda ja soovitud funktsiooni taga otsida – nagu praegu seda veel nii mõneski tarkvaras teha tuleb.
Uuemad tarkvarad on oma olemuselt ka üsna intuitiivsed. Liikudes hiire kursoriga soovitud funktsioonile, kuvatakse kasutajale lühike selgitus, mida funktsioon tarkvaras teeb. Tänu sellele muutub tarkvara kasutusele võtul õpiaeg lühemaks ning ka meeskonnaga hiljuti liitunud töötajal on kergem oma tööprotsessidega alustada.
Käsitsi tehtav töö ja vähene automatiseeritus
Käsitsi tehtavate protsesside vähendamine ja protsesside automatiseerimine on ettevõtete jaoks muutumas aina olulisemaks ning see on mõistetav. Motivatsioon, miks seda kõike teha, võib peituda paljudes aspektides:
– tööefektiivsuse tõstmises, mistõttu hoitakse kokku inim- ja ajaressurssi;
– inimlike vigade ja eksimuste miinimumini viimises;
– innovaatiliste tehnoloogiate kasutusele võtmises, mis aitab tõsta ettevõtte konkurentsivõimet;
– või soovis saavutada lihtsalt kulude kokkuhoid ning parandada tööprotsesside täpsust.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et mida vähem käsitsi tööd tuleb tarkvara kasutajal teha, seda kvaliteetsemad saavad olema tarkvara andmed. Kvaliteetsemad algandmed omakorda toetavad mitmekülgselt ettevõtte arengut. Seetõttu on oluline, et ettevõttes oleks kasutusel tarkvara, mis toetaks võimalikult paljude protsesside automaatset toimimist.
Madal digitaliseerituse aste
“Digitaalsus on teie riigi DNA-s ja te kirjutate selle ka Euroopa DNA-sse,” sõnas oma kõnes Jean Claude Juncker, kes on Euroopa Komisjoni juht. Ta pidas kõnet Tallinnas asuvas Kultuurikatlas, kui Eestist sai Euroopa Liidu eesistujamaa.
Jah, ma olen nõus, digitaalsus on tõepoolest meie avaliku sektori DNA-s ja me oleme sellega nii Euroopas kui ka terves maailmas kahtlemata esirinnas. Seevastu erasektori digitaliseerituse tase on Eestis üsna madal ja seda kinnitab ka 2017. aastal avaldatud DESI (Digital Economy and Society Index) indeks, mille alusel oleme Euroopa Liidu riikide seas alles tagantpoolt üheksandal kohal. Lühidalt öeldes – viimase kolmandiku alguses.
Madal digitaliseerituse tase on üks suurimatest väljakutsetest, millega meie ettevõtted praegu vastakuti seisavad. Kasutades kaasaegset majandustarkvara on võimalik protsesse digitaliseerida, vähendada käsitsi tehtava töö hulka ja saada täpsemaid algandmeid, mille põhjal tulevikku planeerides teha paremaid otsuseid. Need omakorda soosivad konkurentsivõime kasvu.
Selle kõige põhjal kutsun ettevõtteid üles kirjutama digitaalsus üheskoos ka meie erasektori DNA-sse, kasutades selleks kaasaegsemaid tarkvaralahendusi.
Paindlikkuse puudumine aruandluses
Paremate juhtimisotsuste tegemiseks on ettevõttel mõistlik soetada tarkvara, mis võimaldab olulisi andmeid vaadata ja töödelda kiiremini ning efektiivsemalt kui varem. Kui veel aastaid tagasi koostati aruandeid peamiselt tabelarvutusprogrammides, siis tänapäevaks on turule toodud ärianalüütika tarkvarasid, mida on võimalik lõimida juba ettevõttes olemasoleva majandustarkvaraga. Üks sellistest on näiteks Microsoft PowerBI. Nimetatud tarkvara võimaldab vaadata ettevõtte aruandlust interaktiivsel kujul ja mis peamine – reaalajas. Tänu sellele kaob raamatupidajatel vajadus koostada aruandeid Excelis, sest juhtkond saab vajalikele andmetele ligi reaalajas ja ükskõik millises maailmanurgas – oluline on vaid stabiilse internetiühenduse olemasolu.
Puudulik integreeritus olemasolevate tarkvaradega
Pole suur üllatus, et paljudes Eesti ettevõtetes on praegu endiselt veel olukord, kus iga äriüksuse jaoks kasutatakse erinevat tarkvara – palgaarvestuseks üht, finantsarvestuseks teist, tootmiseks kolmandat ja müügijuhtimiseks veel midagi muud. See tähendab, et ettevõttes puudub terviklikkus ning sõltutakse tarkvarade omavahelistest liidestest ning nende töökindlusest. Samal ajal on turul palju partnereid, kelle pakutav majandustarkvara on üldjuhul terviklik ning võimaldab ühe tarkvaraga hallata kõiki ettevõtte protsesse – alustades finantsarvestusest ja lõpetades lao juhtimisega.
Kui terviklahendus eri protsesside juhtimiseks on ettevõttes edukalt tööle rakendatud, siis loomulikult on mõistlik luua sinna juurde veel integratsioonid näiteks MS Office365 tarkvaraga või arvete elektroonseks töötlemiseks Fiteki, Omniva või Telema loodud e-arvete keskkondadega.
Kokkuvõtteks saan öelda, et kaasaegset majandustarkvara kasutades võidab aega raamatupidaja, väheneb inimlike eksituste arv andmete töötlemisel, paraneb tööprotsesside senine kvaliteet ning mis peamine – nähes ettevõtte tervikpilti ning põhjaliku aruandlust, on meil võimalik vastu võtta paremaid juhtimisotsuseid ning tõsta ettevõtte konkurentsieelist nii sise- kui välisturul.
Võta ühendust ja küsi lisa
Hannes Rosenberg
Linkedin